Kasutatavaimad meetodid on: a) staatilise survega tihendamine b) lööktoimeline tihendamine c) vibrotihendamine d) kombineeritud toimega tihendamine. Iga eelloetletud tihendusmeetod on efektiivne vaid kindla struktuuriga pinnaste jaoks. Sidumata pinnaste puhul on efektiivseim vibro- või vibrostaatiline tihendamise meetod. Tugevasti seotud savipinnaste puhul on soovitatavaim lööktoimeline tihendusmeetod. Pinnase tihendamise juures mängib tähtsat rolli tihendatava pinnase niiskus. 27. Tihendusmasinate otstarve ja liigitus. Konkreetse pinnase tihendamiseks tuleks kasutada just sellisele pinnasele sobivat masinat. Tänu sellele liigitatakse tihendusmasinad esmajoones nende toime alusel: a) staatilise toimega masinad b) lööktoimelised masinad c) vibrotoimelised masinad d) kombineeritud toimega masinad. 28. Tihendusmasina valiku põhimõtted, selgitused. Tihendusmasina valikul lähtutakse masina tööorganite kontaktsurvest. Paljude firmade kataloogides on kontaktsurve masina tehnilises
naha arvestades veelahkmejoonte asukohti 11. projektikohase kihipaksuse kindlustamiseks peab laotatava kihi paksus olema tihendusteguri yarra suurem. Tihendustegur maaratakse kogemuslikult. Laotatava kihi paksust kontrollitakse too kaigus pidevalt ja v6rreldakse materjali kulu pinnauhikule ettenahtud kulunormiga. 12. laotamise kiirus soltub ajaiihikus saadava segu kogusest ja tihendusmasinate joudlusest 13. laoturi seisakut ja sellega seotud tihendamata segu jahtumist tuleb valtida. Segisti tootlikus, veokitejalaotusbrigaadijdudluspeavadolemaomavahel koosk61astagamaks koguprotsessi peatumarut kulgu kogu vahetuse kestel. 43. Mida tuleb jälgida asfaltbetoonsegu laotamise ajal? segu temperatuuri igas laoturisse kallatavas koormas segu kvaliteeti silma jargi nii koormas kui teele laotatuna
Kontrolli tulemused fikseeritakse tööde päevikutes. Muldehitiste lõpetatud osade ja kattuvate tööde kohta koostatakse aktid, mis koos teostusjooniste, pinnaste laboratoorsete katsetulemuste ja muude dokumentidega esitatakse objekti tehnilisel üleandmisel-vastuvõtmisel. Mullete rajamisel, sealhulgas platside planeerimisel tehakse eelnevalt kindaks kasutatavate pinnaste ehituslikud omadused. Kõikidel tööetappidel kontrollitakse puistekihtide paksust, tihendamisastet, niiskust ja tihendusmasinate tööreziimi. Pinnase tihedust kontrollitakse muldest võetud proovide laboratoorse katsetamisega. Progressiivne on pinnase tiheduse ja niiskuse määramine radioaktiivsete isotoopide abil, mis tugineb radioaktiivse kiirguse neeldumiselenpinnases, sõltuvalt 22 selle füüsikalis-mehaanilistest omadustest. Mullete ja süvendite vastuvõtmine seisneb muldehitise
178. Millise tihedusastmeni tuleb pinnaseid muldkehas tihendada Mine perse. Vastava tihendusastmeni. 179. Miks kasutatakse tihendamisel pinnaste niisutamist Liiga kuivad pinnased ei saavuta tihendamisel nõutud tihendustegurit. 180. Mis on optimaalne niiskus ja maksimaalne tihedus 181. Milliste meetoditega saab suurendada pinnaste tihedust (4) 1) erisurve suurendamisega masina tööseadises; 2) tihendatava pinnasekihi paksuse vähendamisega; 3) tihendusmasinate läbikute arvu suurendamisega; 4) tihendusmasina otstarbeka tööreziimi kasutamisega; 182. Millised probleemid võivad esineda pinnase tihendamisel (4) 1) ületihendamine; 2) alatihendamine; 3) märg pinnas; 4) kuiv pinnas; 183. Mis on ületihendamise ja alatihendamise erinevus, mida need tähendavad, kuidas neid probleeme lahendada Ületihendamine tekib kui materjali on tihendatud üle teatava tiheduse. Tugevam kui nõutud
annaabi.ee 
