Tegemist on kalli meetodi ning kasutatakse vaid kõrgkvaliteedsete pulbrite saamiseks. Pulbrite tähsaimad tehnoloogilised omadused rappetihedus, pulbri tihedus peale raputamist. Pulbrikuhila kaldenurk, mis iseloomustab pulbriosakeste vahelist hõõrdumist. Puistetihedus sõltub materjali tiheduest, pulbriosakeste kujust ning pinnakonarustest. Pulbrite voolavus sõltub materjali tihedusest, suurema tihedusega pulber voolab kiiremini. Pulbri tihendatavus, kui tihedaks on võimalik üldse suruda pulber. Selleks et pulber segusid valmistama hakata tuleb need ära sorteerida, et saada ühesugusesuurusega pulbriosakesed. Pulber segusid valmistatakse kahel viisil mehaanilise ja granuleerimisel. Mehaanilise segamise puhul segatakse pulber segistites. Granuleerimise puhul muudetakse pulbriosakesed graanuliks, lisades neile spetsiaalseid lisandeid, tavaliselt kasutatakse pulbrite granuleerimiseks seadet tsüklon.
Niiskus-pinnases sisalduva vee ja kuiva pinnase masside suhe % Alg ja jääkkobesus-pinnase mahu suurenemine kaevamisel % Pinnase pooride täituvus veega-kuiv alla5%, niiske 5-50%,märg 50-80%, küllastunud 100% Savipinnase plastsuse astmed-kõva,poolkõva,kõvaplastne,sitkeplastne,pehmeplastne,voolavplastne,voolav Liivpinnase tihedusasatmed-kohev,kesktihe,tihe,vesiliiv Pinnase tehn.omadused-tihedus,mahumass,survetugevus,sidusus,kaetavus,looduslik varisemis nurk,niiskus,filtreerivus,kobesus,tihendatavus,agresiivsus betooni ja terase suhtes. Torude kaevamine Mullatööd jagunevad Kasvupinnase koorimine Pinnase kobestamine Maa-ala vertikaalplaneerimine Kaevikute ja kraavide kaevamine Süvendite pinnasega tagasitäitmine tagasitäidetud pinnase tihendamine Mullatööde tehn.protsess jaguneb Põhitööd-kraavide kaevamine,põhja planeerimine ja tugevdamine,pinnase tagasitäide ja tihendamine Ettevalmistustööd-platsi vabastamine puudest,maaaluste ja pealsete kommun.ümberpigutus,hoone
olekut a) tahke faas, mis on pinnaste mineraalne osa ja moodustab selle skeleti b) vedel faas, mille moodustab pinnastes veena sisalduv niiskus c) gaasiline faas, mille moodustab pinnase niiskusega täitmata poorides olev õhk. 4. Pinnase kaevandatavuse klassid, selgitused. Peamised parameetrid pinnase iseloomustamiseks on pinnaste tugevuslikud näitajad, terastikuline koostis, sise- ja välishõõrdetegurid, niiskuse sisaldus, tegelik tihedus, kobestatavus, kleepuvus, lõiketakistus ja tihendatavus. Neid arvestades on pinnased jaotatud kaevandatavuse klassidesse: a) kergelt kaevandatavad – kobedad mullad, liivad ja peened kruusad b) keskmiselt kaevandatavad – tihendatud mullad, kõva kuiv savi ja pinnased, mis sisaldavad vähem kui 25% kivimite e kaljupinnase osiseid 3) keskmiselt kuni raskelt kaevandatavad - – tugevalt tihendatud liiv-savi pinnased kuni 50% kivimite sisaldusega 4. Raskelt kaevandatavad – lõhatud kaljupinnased või kõvad pinnased kuni 75% kivimite sisaldusega 5
purunemispinnal Kokkusurutavus Suhteliselt vähene Erinev väga laiades piirides. Võib olla väga suur. Veejuhtivus Hästi juhtiv Halvasti juhtiv või praktiliselt mittejuhtiv. Tihendatavus staatilise Halb. Praktiliselt ei tihene Tihendamine võimalik koormusega Tihendatavus dünaamilise Hea Halb.Ei tihene koormusega Tihenemise kiirus staatilise Suur, enamasti toimub Väike, võib kesta aastaid koormuse puhul koos koormuse pärast koormuse rakendamisega rakendamist Jämedamate pinnaseosakeste (d > 0,06 mm) hulk määratakse sõelanalüüsi teel.
Kokkusurutavus Suhteliselt vähene Erinev väga laiades piirides. Võib olla väga suur. Veejuhtivus Hästi juhtiv Halvasti juhtiv või praktiliselt mittejuhtiv. Tihendatavus staatilise koormusega Halb. Praktiliselt ei tihene Tihendamine võimalik Tihendatavus dünaamilise koormusega Hea Halb.Ei tihene Tihenemise kiirus staatilise koormuse Suur, enamasti toimub koos koormuse Väike, võib kesta aastaid pärast puhul rakendamisega koormuse rakendamist
annaabi.ee 
