väetis paiklikult koos külviga. Pealtväetamine N-väetisega 3-5 lehe faasis. Agrothenoloogia *Ettevalmistusel tehastes seemned kalibreeritakse ja puhitakse. *Külv tehakse kui mulla temp on külvisügavuselt 10-12 kraadi. *Külviviis laiarealiselt 50-70cm *Taimede vahe reas 13-43 cm *Külvisenorm teraks kasvatades 10-25 kg/ha , siloks 30-100kg/ha (külvisenorm sõltub: geogr. asukohast , 1000seemne massist ( 200-400g, sordi kasvuajast(varajastel tihendam külv), sademete hulgast ( rohkem sademeid, tihedam külv ) ). *Taimede arv hektaril kui kasvatatakse teraks maksimaalselt 70 000 seemet / ha . *Külvisügavus on 8-10cm kuivemates piirkondades 12cm Külvide hooldamine: *rullimine( ühtlane tärkamie kuna seeme muld kotakt parem ) *Äestamine 4-5 päeva pärast külvi , 3-6 lehe faasis ( umbrohud) *vaheltharimine 3-6lehe faasis 12cm sügavuselt, teine vaheltharimine 2 nädalat hiljem kui taimed on 60-70cm kõrgused ning siis juba madalamalt.
Maapäev võis koguneda vaid kuninga kutsel valitsuse korralduste saamise eesmärgil: · Osalemisõiguse säilitasid vaid väheste pärusmõisade omanikud B. Rüütelkonna peamehe kinnitas kindralkuberner ehk teda enam ei valinud aadel C. Ametlikuks asjaajamiskeeleks rootsi keel · Tulemus: LM aadli omavalitsus lakkas olemast ja provintsi tihendam intergeerimine Rootsi tuumikaladega: · LM aadli omavaitsuskorralduste päästis Põhjasõda ja 18 saj Vene ülemvõim. Saaremaa Rootsi LM koosseisus(1645-1700) · Liideti LM provintsiga erihalduspiirkonnana · Juhtis kindralkuberner(Taani asehalduri asemele ) · Väejuht M. G. De la Gardie suurläänistusena Kuressaare krahvkond(1648-1654):
annaabi.ee 
