selgeid lõpptsisterne ja seega ka triaade pole. Südamel on lisaks juhtesüsteem rakud, mis on spetsialireerunud impulsi ülekandele, mitte kontraktsioonile Südamelihases satelliitrakud puuduvad, vigastuse korral tekib sidekoeline arm. Silelihaskude Pikad peened käävjad rakud, mis on omavahel nihkes. Tuum paikneb raku keskel laiemas osas tsentraalselt. Lihasraku suurus 10-600 mikromeetrit. Filamendid sarnmased, aga ei paikne nii korrapäraselt. Tihekehandid moodustavad tsütoskeleti, paiknevad sarkolemmi sisepinnal, neile kinnituvad kontraktiilsed filamendid. Kontraktsioonil rakk tõmbub kortsu, muutub paksemaks. Sarkolemm moodustab kaveoole rakusisesed põiekesed, mis osalevad Ca2+ ioonide transpordis. Konktraktsioonil seondub Ca troponiini asemel kalmoduliiniga. Silelihasrakud ei väsi nii lihtsalt, suudavad seedetrakti seina toonust hoida. Silelihaskude regenereerub hästi, tekivad uued rakud. 8. loeng P. Hussar
Areneb mesenhüümist ja koosneb käävjatest silelihasrakkudest – müotsüütidest Rakkudes paiknevad aktiinist, müosiinist, desmiinist ja vimentiinist koosnevad filamendid Kontraktsiooni aluseks on silelihasrakkudes samuti aktiinist ja müosiinist filamentide libisemine teineteise suhtes, kuid filamentide paigutus ei ole korrapärane, mistõttu ei kujune ristivöötsust Peened aktiini sisaldavad filamendid kinnituvad sarkoplasma tihedatesse aladesse (tihekehandid), mis sisaldavad α-aktiini Tihekehanditesse kinnituvad ka desmiini sisaldavad intermediaarsed filamendid (veresoonte silelihasrakud sisaldavad lisaks ka vimentiinist intermediaarseid filamente), analoogideks Z-membraanidele Kontraktiilsed filamendid asetsevad raku pikitelje suhtes põiki kontraktsioon viib raku lühenemisele ja tuuma väändumisele korgitseri laadselt
annaabi.ee 
