*veesisaldus - puidus oleva vee ja kuiv puidu kaalu suhe 1. kapillaarvesi 2. hügroskoopne vesi 3. keemiliselt seotud vesi {toores puit >35%; poolkuiv puit 20-25%; õhkkuiv puit 15-20%; toakuiv puit 8-13%} Mahumuutused veesisalduse muutumisel: radiaalsuunas 2-6%; tangensiaal suunas 5-10%; telgsuunas 0,1-0,3% *tihedus - eri liikidel erinev (sõltub veesisaldusest) *eritihedus - rakuseina erimass on 1,5 g/cm3 * soojusjuhtivus - õltub soojusvoolu suunast, veesisalduset, tiheduset, liigist ja temp. keskmine soojusmahtuvus 1,356 kJ/kg C * temperatuuripaisumine - temp muutmuise mõju puidule väljendatakse temperatuuripaisumise konfitsendiga *puidu tugevus (paine, tõmme ja surve) *tulekindlus Puidu vead ja kahjustused *praod *oksad *kasvuvead *kahjurid *mädanemine Puidu kaitse *konsturktiivsed - puit olgu tuulutatav *keemilised - seene mürgitamine kemikaaliga(vees lahustuvad, antiseptilised pastad, õliantiseptikud, antiseptlilsed värvid)
Atmosfäär on nii tihe, et pinnale jõudes vastab see 900m sügavusele vettesukeldumisele. CO2 tõttu on tohutu kasvuhooneefekt ja seetõttu on pinna temp 480 kraadi. Puhuvad tihedalt tugevad tuuled. Seal on küllaltki tasane, aga leidub ka mäestikualasid, mille kõrgus on kuni 12 km. Veenuse aasta on 243 Maa-päev. Erilisus: pöörleb vastupidiselt, telg on risti ehk aastaajad puuduvad. Marss: Läbimõõt on 0,54 Maad, mass on 0,11 Maad. Suhteliselt hõre atmosfäär Maa atmosfääri tiheduset 100 korda väiksem. CO2 95% ja N 3%. Pinnavormilt on põhilised kivikõrbed: sinakad ja punakad piirkonnad.Leidub ka kunagisi kustunud vulkaane. Keskmine Marsi temp -50 kraadi. Kohati võib keskpäeval olla ka plusskraade. Marsi aasta on 686 Maa-päeva. Erilisus: Kaks kaaslast ehk kuud-Phobos ja Deimos, Marsil on polaarmütsikesed( arvatavasti koosnevad süsihappelumest ja osalt jääst), Marsil on nn Marsi kanalid ( kujutavad kunagisi jõgede orge, st Marsil oli kunagi Vesi ja atmosfäär).
annaabi.ee 
