Samas tornide ümbruses on ta aga mitmes kohas kolmekorruseline. [20] Hoonet iseloomustavad ebasümmeetriliselt liigentatud põhiplaan ja samalaadne üldsiluett. Selle tõestuseks on sihvakas 8- nurkne sakmikrinnatisega ripptorn lõuna-lääne nurgal ja teine, veidi madalam 4-nurkne torn põhja otsal. Esi- ja tagafassaadi kaunistavad astmikfrotoonidega lõpetatud risaliidid ning katuselt leiame kõrged sädemetepüüdjaga korstnad. Peasissekäik on esikülje vasakus tiivas kujundatud suure tihedaruudulise kaaravana. Lõunapool otsas paikneb rõduga veranda, mille ees on terrass ja tagaküljel laskub tiigi suunas mitmemarsiline trepp läbi avara ja liigirikka pargi, mida kaunistavad veesilmad ja mis on ka tänapäeval ulatuslikult rekonstrueeritud. Plastilised dekoratiivdetailid peaaegu puuduvad, sest põhirõhk on asetatud punase tellismüüri faktuurile ning seinu ilmestavad vaid ebasümmeetriliselt paigutatud erikujulised aknad.
Need on ühekorruselised ristkülikukujulise põhiplaaniga pikad kõrge pool- või murdkelpkatusega hooned, mille keskel on või on varem olnud sageli mantelkorsten. Seda tüüpi elamutele on omane raskepärane “maadligi” hoonemaht, originaaldetailid uksed ja aknad, aknaluugid, uksekäepidemed jne. kui need on säilinud, on arhailiselt rustikaalsed ja stilistiliselt seostatavad barokiajastuga. Aknad on olnud algselt sageli ruudukujulised ja barokile omase tihedaruudulise jaotusega, kuid sageli on need juba 19. sajandil muudetud klassitsistlikeks püstipidi piklikeks kuue ruuduga akendeks, nagu on tavapärane hilisematel puitelamutel. Vahel harva võib sellistes hoonetes leiduda ka kõrgema kunstiväärtusega detaile, näiteks barokseid ahje või maalitud talalagesid. Välisviimistluseks on tavaliselt silmapaistavalt lai rõht- või püstlaudis, mis seina löödud suurte käsitsi valmistatud sepanaeltega. Mõned kõige varasemad elamud võisid olla ka
annaabi.ee 
