globaalsel (kliimamuutus, CO2 emissioonid) tasemel. Viimase kümne aasta jooksul on toimunud kiired muutused paljudes maailma linnades, sealhulgas ka Euroopas. Leitakse, et linn peab olema jätkusuutlik ning arendamisel tuleks keskenduda eeltoodud probleemide lahendamisele ja ennetamisele. Tihti peetakse jätkusuutlikuks kompaktse linna vormi. Kompaktsel linnal on mitmeid tunnuseid, kuid neist kõige olulisemateks peetakse tiheasustust, funktsioonide rohkust, efektiivse transpordisüsteemi olemasolu ja ruumilist planeeringut, mis võimaldaks mugavalt liigelda jala või jalgrattaga (Burton, 2000). Samuti on kompaktse linna eesmärgiks omavahel lähendada äri-, riiklikku- ja erasektorit (Joonis 1). Joonis 1. Kompaktse linna põhieesmärgiks on lühendada kaugus olulisemate sektorite vahel. Kompaktse linna puhul eeldatakse, et inimesed sõltuvad vähem autodest. Seeläbi väheneb ka heitgaaside saastatus linnas
oletada, et asustus oli seal juba märksa varem. Enamik uurijaid on veendunud, et rannaäärsed alad olid peatuspaigaks ümberkaudsete külade kalameestele juba muinasajal. Sadama lähedus muutis paiga külgetõmbavaks ka keskajal. Teada on, et 1527. aastal oli seal 78 iseseisvat majapidamist. Keskajal elasid linnaosas mündrikud, kalurid, kalakaupmehed. 18. sajandi alguse kaartidelt on näha, et asustust leidub pea kogu Kalamaja ulatuses. Tänapäeva mõistes linlikku ehk tiheasustust, kohtame aga eelkõige mereäärsetel Suur- ja Väike-Patarei tänavatel. Erilise hoo sai Kalamaja areng 19. sajandi lõpul, kui koos raudtee rajamisega kerkisid piirkonda mitmed tehased. See tähendas linnaelanike arvu kasvu eelkõige tööliste arvelt, kes kõik peavarju vajasid ja lihtsate, odavate üürielamute võidukäik võis alata. Kalamaja praegune hoonestus pakub läbilõike piirkonna viimaste sajandite ajaloost.
annaabi.ee 
