protsessi ja sellest tingitud mikroorganismide ning ka keemist mõju ümbritsevatele pinnakihtidele ning ka pinna-, ja põhjavee kvaliteedile. Kalmistute keskkonnamõju Määravateks teguriteks kalmistute paiknemise valikul on olnud pigem usulised ja kultuuriga seotud aspektid. Suur osa olemasolevaid surnuaedu on rajatud arvestamata nende johtuda võivast mõjust keskkonnale ja avalikule tervisele. Kalmistud kipuvad asuma tihti tiheasustusalade sees või vahetus läheduses. Inimasulate laienedes on kalmistu asulaga sageli kokku kasvanud (nt Türi linna kaks kalmistut). Kalmistute negatiivne mõju tervisele ja keskkonnale võib tuleneda maetud jäänuste kõdunemisel pinnasesse ja põhjavette leostuvatest bakteritest, viirustest, orgaanilistest ja anorgaanilistest laguainetest, kuid ka kalmistuprahi matmisest või põletamisest tekkivast õhu-, pinnase- ja veesaastest. Erinevate haigusttekitavate bakterite ja viiruste
riiklike ja kohalike huvide tasakaalustamine, tiheasustusega alade määramine loodusvarade, maastike ja looduskoosluste kaitsmise säilitamine, (seaduses täpsemalt) - Üldplaneering omavalitsuse tasemel, sätestab detailplaneeringu kohustuseta ja kohustusega alad, määrab arengu põhisuunad, ehitustingimuste määramine, jpm (seaduses täpsemalt) - Detailplaneering tiheasustusalade detailne maakasutus- ja ehitustingimuste sätestamine, lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse alus, linnades ja alevikes koostamine kohustuslik, kruntideks jaotamine, krundi ehitusõigus, krundi hoonestusala, haljastuse ja heakorra põhimõtted, tehnovõrkude- ja rajatiste asukoha määramine jne Ehitamine ja projekteerimine Nõuded sätestab ehitusseadus.
annaabi.ee 
