Geoloogia-teadus Maast, õpetus Maa koosseisust, ehitusest, tema muutustest ja arengust, s.h. elu arengust maakeral. 1)Aktualismi printsiip-Meid ümbritsev keskkond on pidevas muutumises,kuid eeldatakse, et olulisemad füüsikalised,keemilised ja bioloogilised protsessid ei sõltu ajast.Kaasaegne definitsioon ütleb,et mineviku protsesside tundmaõppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades,et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sisemised erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus nad toimuvad, seda enam. Näiteks: murenemine, troopilised setted,materjalitrantsport ja ümardavus,rifid, virved. 2)Maa Siseehitus-Maa tiirleb ümber ellipsoidsel orbiidil 29,7km/s.Keskmine kaugus Päikesest 150miljonit km.Keskmine raadius 6371 km.Geoid-teoreetiline geomaatiline kujund,mille pinnaks on ookeanite täieliku tuulevaikuse korral,asetseb risti loodjoonega.Gutenbergi-Bulleri mudel:1)Maakoor 2)...
Halb, et võtab palju bensiini. 2) Pöördpuurimine. Jagatakse kolmeks: ● lausega puurimine- materjal väljub puuraugust purustatuna, pöördpuurimistest kiireim, aga info kõige vaesem. Tavaliselt tehakse pehme pinnaseosa sellega ja edasi südamikpuuriga. ● südamikpuurimine- sellega saadakse puursüdamikud, aeglane, jahutuseks kasutatakse savivett. Mida sügavamale kaevutakse, seda peenema toruga puurauk manteldatakse. ● tigupuurimine- samamoodi, nagu veinipudelilt korgi tõmbamine. Puuritakse spiraaliga (ühe tööorgani pikkus 2 meetrit). Pööratakse maasse ja tõmmatakse välja, spiraali peale jääb materjal ja seda kirjeldataksegi spiraali peal. Teisel kohal peale vibropuuri. Kiire, aga kaob andmete täpsus. Korralikud proovid 10-15 meetrit, sügavamal kõik segi pööratud. Puurimise ohud: kaablid, lehvivad riided, elektriliinid