Ülekande vedavaks lüliks on tigu. Tiguülekande eelised sujuv ja müratu töö võimalus saada väikeste gabariitide juures suuri ülekandearve isepidurduvus Tiguülekande puudused: madal kasutegur hammasülekannetega võrreldes väike ülekantav võimsus (tavaliselt mitte üle 70 kW) suur kulumine vajadus kasutada kalleid materjale, nagu näiteks pronks Tiguhambumise geomeetria Tiguülekandes nagu hammasülekandeski esinevad tigu ja tiguratta silindrilised algpinnad. Nende pindade kokkupuutumiskoht on hambumispoolus. Tiguülekande jagunemine pinna kuju järgi Olenevalt pinna kujust, millele lõigatakse keermeniidid, eristatakse: silindertigusid globoidtigusid Tiguülekande jagunemine keermeniidi profiili järgi Keermeniidi profiili järgi telglõikes, eristatakse: sirgjoonelise profiiliga tigu kõverjoonelise profiiliga tigu
d1 pöördemoment. Tiguratta ringjõud Ft2 on arvuliselt võrdne teo telgjõuga Fa1: 2T Ft 2 Fa1 2 , kus T2 on tiguratta pöördemoment. Teo radiaaljõud Fr1 ja tiguratta d2 radiaaljõud Fr2 on võrdsed: Fr1 Fr 2 Ft 2 tan , kus on keerme profiilinurk teo telgtasandis. 18.3. Tiguhambumise arvutus kulumisele. Kontrollitakse sööbe- ja väsimuskulumisele. Levinuim on kontroll Hertzi järgi arvutatud kontaktpingete kaudu. Eeldades, et terasel E1 = 2,15 . 105 MPa, pronksil ja malmil E2 = 105 MPa, saab kontrollvalemi avaldada kujul 3 z T2 K 2 1 H
annaabi.ee 
