õppimise huvitavamaks, näiteks näitama filme, slaide ja tegema rohkem praktilisi töid. Negatiivset stressi võivad tekitada ka vanemate surve lapsele. Haridust tähtsustades esitavad nad oma võsukestele kõrgendatud nõudeid koolis edasijõudmise kohta. Lapsed ei ole ju mingid asjad, mille kvaliteediomadustega peaks tuttavate ees uhkustama. Lisaks stressile muudab selline käitumine lapsed mitteiseseisvateks ning lõpuks ei viitsitagi enam ilma vanemate sundimiseta tööd teha. Ka tigedatel pedagoogidel on oma osa õpilaste koolistressil. Õpetajad peaksid aru saama, et moraali lugemine ja pisiasjade kallal õiendamine ei vii positiivses suunas kuhugi, pigem vastupidi. Kui korrutatakse pidevalt, et õpilane on rumal ja ta ei oska midagi, viib see õppuri eneseusu alla ning ta ei hakkagi midagi oskama. Selle asemel peaks hoopis õpilast innustama ning probleemides talle toeks olla. Kuid kuidas siis ikkagi koolistressiga toime tulla
puhastamine, sarvede lõikamine, sõrgade kärpimine, kammimine, nudistamine Pidamisega seotud spetsiifilisi toiminguid Sõrgade kärpimine. Neljal korral aastas vaadatakse sõrad üle ja lõigatakse vajaduse korral lühemaks. Pikaks kasvanud sõrad võivad murduda, kõõlused venivad välja ja loomad jäävad lombakateks. Sarvede kärpimine. Sarvi lõigatakse siis, kui need on kasvanud liiga pikaks ja ähvardavad sisse kasvada; tigedatel loomadel (ohustavad sageli teisi loomi, eriti noori mullikaid, harva inimesi). Sarve otsast võib lõigata maha tumedaks värvunud piirkonna ulatuses. Selleks, et vähendada loomade agressiivsust ja hoida ära sellest tingitud vigastusi, nudistatakse paljudes karjades veised juba vasikaeas, seda tehakse esimestel elunädalatel enne sarvealgme luule kinnitumist. Veiste puhastamine. Puhastamist alustatakse peast ja lõpetatakse sabast ning tagajalgadest. Puhastamisel
annaabi.ee 
