Hoone ehteks on lopsaka dekooriga neobarokne välisuks. Hoone võib olla ümber ehitatud 18. sajandi baroksest puithoonest. Mõisa ajalugu Särevere mõis asub Türi voorestikul Pärnu jõe ääres Türi vallas, Järvamaal. Esimesed kirjalikud andmed Särevere mõisast on aastast 1611, mil Rootsi kuningas Carl IX läänistas Särevere küla ja Väike-Särevere veski Peeter Känferile. 1614. aastal panditi küla ja veski Wolter Tiesenhausenile truu teenistuse ja 246 taalri eest. Wolter Tiesenhausenit märgitakse veel omanikuna 1615, 1616 ja 1617 aastal. 1614. aastal müüs Wolter Tiesenhausen osa Särevere külast koos veskiga Hermann Nierodtile. Nierodtile kuulus peale Särevere veel ümbruskonna külad: Taikse, Raukla, Mäeküla. Lisaks ostis ta veel Rikassare talu koos veskiga. 1613. aastal ostis ta Vilita ja Enniste küla, 1625. aastal Põikva küla. Lõplikult kujunes Särevere mõis välja 1627. aastaks. Hermann Nierodt (surn
Proua laseb Falckil vastukirja kirjutada. Talupojad saavad nuheldud. Falck kohtub ühe nuheldava kingsepp Simsoni tütre Maadega. Kõrtsmik Rosemarki juures hakkab Falck tõlkima vanu ürikuid Rakvere linnaõiguste kohta ja kohtab seal Maadega, kes aga on kihlatud Rosenmarkiga. Prouale püüab kätte maksta krahv Sievers, kes kunagi on proua toapoiss olnud, sealt aga välja visatud. Selgub, et Maade ema on Sieversi õde ning Rosemark krahvi käsi Rakveres, kelle abiga Sievers püüab proua Tiesenhausenile kahju teha. Tiesenh. Võitleb Rakvere linnaõiguste vastu, sest need maad on tema mõisa all. Rosemark abiellub Maadega ärilistel põhjustel- Sieversilt tuleb raha. Maadel sünnib poeg, proua T. sureb. Senat on oma dokumendi Rakvere vabaduse kohta Sieversi eestkostel alla saatnud. Kuid linn ei saa oma õigusi kätte, sest uus võim mõisas (proua poeg) on veel võimukam. Sureb Sievers, Rosemarkile ei voola enam raha, ta tahab abielu lõpetada. Falck saab oma Maade kätte ja ka
annaabi.ee 
