Päris sujuvalt Tiberiuse võimule pääsemine ei kulgenud. Pannoonia leegionid nõudsid uuelt keisrilt paremaid tingimusi ja hakkasid tõrkuma. Varsti eemaldusid sellisest vastuolust aga ebausklikud sõdalased kuna sõdurite nõupidamise ajal toimus kuuvarjutus. Raskused tekkisid aga Reini leegionides, kes olid selle poolt et Germanicus kuulutataks keisriks. Tema aga ei lasknud ennast kiusatusse viia. Sõjamehed olid samuti Germanicuse poolel sest nad vihkasid Tiberiust, kes oli julm väejuht. Nad näitasid Germanicusele oma armidega kaetud keha kuid Tiberius oli juba ammu eelnevalt lapsendanud Germanicuse, kes oli tema vennapoeg, ning viimane tõotas et tapab pigem iseenda kui truudusvannet oma kasuisale. Üks asi mis mulle tema puhul meelde jäi on see, et ta võitles prostitutsiooni vastu. Lisaks piiras ta toiduga liialdamist, keelas ära üldise suudlemise uusaastapäeval, piiras iseenda ja riigi kulutusi ning
Kartusest ja orjalikkusest imperaatori ees tegi kohus karme otsuseid süütute kui ka süüdlaste kohta. Ehkki Augustuse järglaste hulgas nii mõnigi toimis ülikute suhtes ebaõiglaselt ja teenis ära julma valitseja kuulsuse, ei toonud see kaasa riigi nõrgenemist. Riigi poliitiline korraldus täienes. Suhted naaberriikidega olid üldiselt rahumeelsed. Rooma tegeles oma piiride kaitsmisega ja välisvallutused toimusid kaitsesõdade käigus. Pärast Tiberiust kuulutas senat princepsiks pretoriaanide soosiku Gaius Julius Caesar Germanicuse ehk Caligula. Esimesed uue keisri sammud olid väga vabameelsed, aga õige pea läks ta pea kiitusest segi. Caligula meeltesegadus, alalised pidutsemised, tohutud rahvapeod ja uute templite ehitamine tühjendasid riigikassa, mille kokkuhoidlik Tiberius oli ääreni täitnud. Lõpuks tappis üks pretoriaan hullumeelse keisri. Senat kavatses nüüd vabariigi
annaabi.ee 
