tes, eneseanalüüsi oskus. Interpersonaalne ehk sotsiaalne intelligentsus on võime mõista teiste inimeste soove, tundeid, motivatsiooni ja neile adek- vaatselt reageerida, hea empaatiavõime. Sisuliselt hõlmab neid mõlemaid emotsionaalne intelligentsus, mis Eesti lugejale on tuttav eeskätt David Golemani raamatute järgi ja tähendab võimet end motiveerida, kontrolli- da oma tundeid ja meeleolu, oskust lükata edasi tasustust, tunda empaa- tiat ja loota, aga ka suhteid luua ja hoida. Sama sisu on Sternberg (2003) kokku võtnud terminiga “edukas intelligentsus”, mis hõlmab nii loovust kui ka analüütilisi ja praktilisi võimeid (ehk “tervet mõistust”), oskust ka- sutada oma tugevaid külgi ja nõrku kompenseerida, selleks et kohanduda, Kõik oskused on aren- vormida ja valida keskkonda. Hea, kui inimest on õnnistatud ka valiva datavad ja annavad
abil, mis väljendus täielikus ja tingimusteta äraütlemises tulla vastu ükskõik millistele sotsiaalsetele nõudmistele. Lõppude lõpuks taoline keeldumine parandada ükskõik milliseid töötingimusi, võtta tarvitusele abinõusid traumade vastu tootmises, piirata laste tööd, luua tingimused naise kaitseks neil kuudel, kui ta kannab südame all tulevast "isamaa poega", - kõik see vaid abistas sotsiaal- demokraa-tiat, mis tänulikult registreeris iga sellise keeldumise korral ja kasutas ära neid varakate klasside meeleolusid, et ajada massid sotsiaaldemokraatlikesse püünisraudadesse. Meie poliitiline "bürgersus" ei suuda kunagi neid oma patte maha vaikida. Tõrjudes kõrvale kõik katsed parandada sotsiaalset kurjust, organiseerides vastupanu kõikidele nendele katsete-le, külvasid need poliitikud vihkamist ja andsid vähemalt välimise õigustuse meie rahva surmavaenlase avaldustele, nagu
annaabi.ee 
