samas palju enam kasvumiljööst ja inimese arengust. 9 Intelligentsuse mitmefaktoriteooria Seitse keskset intelligentsuse faktorit: Faktor P- taju kiirus ja täpsus Faktor S- ruumikujutlus, Faktor N – numbritega opereerimise ja arvutamisfaktor, Faktor W- kõne ladususe faktor Faktor V- kõnemõistmise ja sõnatähenduse tundmise faktor Faktor M- mälufaktor Faktor R- mõtlemis ja järeldamisfaktor Thurstonei teooria lubab esitada hüpoteese plajude võimete tekke-eelduste kohta. Kirjandusliku andekuse tagatiseks on faktorid V,W ja R; matemaatikul peaksid primaarvõimetest olema arenenud faktorid P,S,N ja R. Võimete mõõtmine Ameerika Ühendriikide ettevõtteis testitakse uute töötajate ametisse sobivuseks järgmisi võimeid: - õpivõime - verbaaalsed võimed(sõnatundmisoskus ja aktiivne sõnavara) - arvutamisoskus - ruumikujutlusvõime - ruumitaju kvaliteet, - kujutlusvõime - vormitaju,
testide koostamiseks. Üheks esimeseks intelligentsusmudeliks sai SPEARMANI üldfaktori (g-faktori) ja erifaktorite (s-faktorite) teooria ehk kahefaktoriline intelligentsusmudel. Üldfaktor – inimese võime arutleda, lahendada probleeme ja mõelda abstraktselt. Erifaktorid – spetsiifilised vaimsed võimed (verbaalne, ruumiline ja matemaatiline võimekus). Kõik erivõimed korrelleeruvad üldjuhul inimeste üldise vaimse võimekusega (mudel graafiliselt linnu kujutisena). THURSTONEi (1938) intelligentsuse mudel (graafiliselt tanki moodi . kome suurt kivi ühendab kolm väikest kivi) kirjeldab intellekti baasvõimete kombinatsioonidena. Baasvõimed – verbaalne mõistmine, numbriline ja ruumiline mõtlemine, mälu, taju- ja otsustamiskiirus. Intelligentsustestide struktuur ja ülesannete iseloom sõltubki sellest millisest intellektiteooriast lähtutakse. Enamik psühholooge on veendunud, et vaimsetes võimetes sisaldub alati üldine e g-komponent
annaabi.ee 
