kiiremini. Biokorrosioon · Bio korrosioonist võivad osa võtta bakterid, seened, vetikad jm. (Rauabakterid ja väävlibakterid) · Rauabakterid toituvad anorgaanilise päritoluga süsinikuühenditest, peamiselt CO2. Elutegevuseks vajaliku energia ammutavad nad raud(II)ühendite oksüdatsiooniprotsessist raud(III)ühenditeks. · Mikroorganismide elutegevusvajadused (happed, leelised, peroksiidid jm.) suurendavad keskkonna mõju metallidele. · Acidothiobacillus thiooxidans on ohtlik torustikule Laborikatse · Katseülesanne: Näidata korrosiooni teket raua ja vase elementidel ning nende sõltuvust keskkonnast ning teineteisest. · Katsevahendid: 3 Raudnaela ja vaskklambrit, 4 petri tassi, NaCl lahus, Ferroksüül lahus, Katsekäik · Petri tass A: Asetasime vaskklambri ferroksüüli ja soola lahusesse. · Petri tass B: Asetasime raudnaela ferroksüüli ja soola lahusesse. · Petri tass C: Asetasime raudnaela ja
l i n Biokorrosioonist võivad osa võtta bakterid, seened, vetikad jm. Rauabakterid toituvad anorgaanilise päritoluga süsinikuühenditest, peamiselt süsinikdioksiidist. Elutegevuseks vajaliku energia ammutavad nad raud(II)ühendite oksüdatsiooniprotsessist raud(III)ühenditeks. Mikroorganismide elutegevusvajadused (happed, leelised, peroksiidid jm.) suurendavad keskkonna mõju metallidele. Acidothiobacillus thiooxidans on ohtlikud kanalisatsioonitorudele. Kulla ja hõbeda korrosioon Kuld ja hõbe on suhteliselt pehmed ja keemiliselt stabiilsed metallid, seega kahjustb neid põhiliselt pinnase mehhaanika. Seetõttu on esemed korrosioonist suhteliselt puutumata, aga kaetud mehhaaniliste kahjustustega (kriipsud, täkked, kivide löögijäljed) Kuld ja kõrge prooviga kulla sulamid ei korrodeeru pinnase toimel peaaegu üldse. Kulla
5 and 8.0 and fungi grow in acidic reaction between PH 4.5 and 6.5 while actinomycetes prefer slightly alkaline soil reactions. Soil reactions also influence the type of the bacteria present in soil. For example nitrifying bacteria (Nitrosomonas & Nitrobacter) and diazotrophs like Azotobacter are absent totally or inactive in acid soils, while diazotrophs like Beijerinckia, Derxia, and sulphur oxidizing bacteria like Thiobacillus thiooxidans are active in acidic soils. 8. Soil Organic Matter: The organic matter in soil being the chief source of energy and food for most of the soil organisms, it has great influence on the microbial population. Organic matter influence directly or indirectly on the population and activity of soil microorganisms. It influences the structure and texture of soil and thereby activity of the microorganisms. 9. Food and energy supply: Almost all microorganisms obtain their food and energy from the
Kemolitoautotroofia energia saadakse anorgaaniliste ainete (raud, väävel, ammoniaak, vesinik) oksüdeerimisest, raku C-ühendid sünteesitakse CO2-st. Kemalitoheterotroofsed väävliühendeid oksüdeerivad bakterid paljud bakterid on fakultatiivsed autotroofid, st võivad kasvada autotroofselt, kuid suudavad kasutada ka orgaanilisi süsinikuühendeid. Bakterite hulgas on ka kemolitoheterotroofe, nt Citreicella thiooxidans oksüdeerib redutseeritud väävliühendeid energia saamiseks, assimileerib aga ainult orgaanilisi aineid: orgaanilisi happeid, ah-d ja suhkruid. Alfa-proteobakterite hulgas on veel selliseid kemolitoheterotroofe. Kemoorganoheterotroofia oksüdeerivad energia saamiseks orgaanilisi aineid ja kasutavad neid ka biosünteesil C-allikana. Bakterid saavad orgaanilisi ühendeid oksüdeerida kolmel moel: 1. Neid kääritades 2. Neid hapnikuga oksüdeerides (aeroobne hingamine) 3
H2S + 0.5 O2 ..So + H2O energiat aeroobsetele vvlit oksdeerivatele bakteritele, kes vivad olla nii obligaatsed atsidofiilsed kemoautotroofid, fakultatiivsed So + 1.5 O2 ..H2SO4 kemoautotroofid ja miksotroofid. Lisaks bakteritele suudavad HS- + 2O2 ..SO42-+ H+ vvlit okdeerida ka osad arhed. Vvlit oksdeerivad bakterid: Thiobacillus, Thiomicrospira, Thiobacterium, Sulfolobus, Siderocapsa. Paljud kemotroofsed vvlioksdeerijad kasvad madala pH juures (Thiobacillus ferrooxidans 1.5-5, Thiobacillus thiooxidans 2-5). Mitmed erinevad heterotroofsed mikroobid suudavad samuti oksdeerida vvlit: Arthrobacter, Bacillus, Micrococcus, Pseudomonas, osa aktinomtseete ja seeni (Absidia, Alternaria, Fusarium, Trichoderma). Heterotroofid sellest protsessist energiat ei saa. Arvatakse, et kuna heterotroofid domineerivad mullas, siis on nad ka philised vvli oksdeerijad seal, eriti neutraalse ja aluselise reaktsiooniga mullas. Samuti on vimalik, et kui heterotroofse
metaboolselt blokeerida vesinikioonide edaspidise sissetungi. Eriti kõrge pH 10 13 võib olla aluselistes soodajärvedes, teatud putukate soolestikus, indigotaimedes, reoveetaimedes ja ebatüüpilistes põhjavetes, mille pH > 12. Kui neutro- ja atsidofiilidel on tsütoplasma pH kõrgem ümbritseva keskkonna pH-st, siis alkalofiilidel on tsütoplasma pH keskkonna pH-st madalam. Organism Alumine pH Optimaalne pH Ülemine pH Thiobacillus thiooxidans 0.5 2.0-2.8 4.0-6.0 Sulfolobus acidocaldarius 1.0 2.0-3.0 5.0 Bacillus acidocaldarius 2.0 4.0 6.0 Zymomonas lindneri 3.5 5.5-6.0 7.5 Lactobacillus acidophilus 4.0-4.6 5.8-6.6 6.8 Staphylococcus aureus 4.2 7.0-7.5 9.3 Escherichia coli 4.4 6.0-7.0 9.0
annaabi.ee 
