kommunismiga ei tegeletud. Muidugi oli Thersi valitsus sellise isetegevus vastu-> Kodusõda ja verine mai nädal (Père Lachaise kalmistu). ühelt poolt Thiers, kes kontrollis suuremat osa sõjaväest ja teiselt Pariisi kommuun. Lahingud puhkesid mais. Eriti veriseks läks mai lõpus, 21.-28.mai. Pariisi kommuun tegutses 2 kuud ilma eriliste tulemusteta. Kolooniatesse saadeti ligikaugu 45tuh inimest, 25tuh kommuni said surma lahingutes/rünnakutes. Pariis oli jälles Thiersi kontrolli all, sai Pr.maa presidendiks. Prantsusmaa Kolmas Vabariik (konstitutsiooni vastuvõtmine, president MacMahon, konstitutsiooniline kriis, vabariikluse võit, president Jules Grévy). Algas Prantsusmaa III Vabariik(1871-1940). 1875 võesti vastu erinevatest fragmentidest koosnev põhiseadus. Sõna “vabariik” ei kasutatud tükkaega. Presidendi valmise seaduses mainite seda sõnda. MacMahon oli rojalist(teine pres). Saadikute koda, mille rahvas valis oli vabariigi
Pariisi kommuun ja kommunaarid (uus jakobiinid, Louis Blanqui-blankistid, proudhonistid, Gambetta vabariiklased). Kommuunasse kuulusid blankistid, proudhonistid, bakunistid. jakobiinlased, kes jutlustasid 1793 a. Suure Prantsuse revolutsioon vaateid. Balanqui- blankuism. Karbonaaride liige oli ka. Osales mitmetel ülestõusel ja õhutas revolutsioone. Ta valiti ka Pariisi kommuuni presidendiks, kuid ta ei saanud tegutseda, sest ta oli kinni peetud Thiersi poolt. Ideoloogia kohaselt peaks revolutsiooni korraldama väikesed grupid, kes kehtestavad ajutise diktatuuri. Pärast üeminekuperiodi antakse võib inimestele tagasi. Proudhonistid on pm anarhistid? Gabetta- ta oli Pariisi kommuuni vastu. Kui sakslased Pariisi piirasid, siis põgenes tema kuumaõhupalliga, et väljaspool rahvuslikku vastupanu õhutada ja üldse aitas ta Prantsustaa- Preisimaa sõjas palju kaasa
annaabi.ee 
