hästi säilinud. Sealne pikk dooria templite rida on Kreeka kunsti üks silmapaistvamaid mälestisi. Templite org hõlmab suurema osa muistse linna täisehitatud osast ja selle avalikest monumentidest. Selle suleb merega rööbiti kulgev mäeseljandik, mida antiikajal peeti pühaks. Akropoli ja templite vaheline ala planeeriti 5. sajandi algul eKr. 6. sajandil eKr Kreeka kolooniana asutatud linn jõudis õitsengu haripunkti türann Thero ajal. Kõige mõjukamad jäänukid pärinevad just sellest ajast. Olümpose Zeusi tempel, millest on alles ainult vundament ja peaaltar, oli kõikidest Kreeka templitest üks suuremaid. Niinimetatud Üksmeele tempel on Ateena Parthenoni järel Kreeka maailma kõige mõjukam säilinud dooria tempel. Peale selle on hellenistliku ja roomlaste Agrigento elupiirkondades tehtud ulatuslikke väljakaevamistöid; on leitud ka paganluse ja kristluse aegadest pärit iidseid kalmistuid koos
Nad ütlesid, et neile kõigile on teada Kybele iidne tarkus Kuu salapärasest mõjust inimesele. Kuust olenevad kõik muutused inimese kehas. Kuid naist ei tohi Caia-Kybele võimust vabastada, muidu saab inimtõug otsa. Kõige kindlamaks rasestumisvastaseks vahendiks peeti muistses Kreekas oliivi- ja seedriõlist, tinasalvist ning viirukist koostatud segu. Tuntud on jutud hetääride rikkusest. Kreeka hetäärid, kellest teati rääkida eelkõige kui rikastest hetääridest, olid Thero ja Korintose Lais. Lais laskis oma rahaga ehitaada templeid, Phryne aitas Aleksandri poolt purustatud Teeba taas üles ehitada. Hea näite hetääride rikkusest same Egiptuse vaarao Cheopsi tütrest. Ta polnud küll sõna otseses mõttes hetäär, kuid täitis peaaegu sama ülessannet. Ajaloost on teada, et vaarao Cheos ehitas oma kuulsa püramiidi rahaga, mille oli teeninud tema tütar prostitueerides. Ehitus valmis kahekümne aastaga ning läks maksma muinasjutulise summa. Ent uhke