1756. aastal palkas parun Carl Josef Fürnberg Haydeni enda suvemõisa Weinzierli, kus helilooja kirjutas enda esimese keelpillikvarteti. Hiljem Fürnberg soovitas Haydenit Krahv Morzinile, kellest 1757. aastal sai Haydeni esimene täiskohaga tööandja. Haydn töötas Krahv Morzini juures dirigendina. Ta juhatas õukonna väikest orkestrit ja kirjutas oma esimesi sümfooniaid selle trupile. 1760. aastal abiellus ta Maria Kelleriga, kelle õesse, Theresesse oli Haydn kunagi armunud olnud. Haydneli abielu oli õnnetu. Selle aja seadused ei võimaldanud lahutust ning Haydn ja Maria ei saanud lapsi. Mõlematel olid armukesed. Krahv Morzinil tekkisid rahalise probleemid mille tõttu ta oli sunnitud lahti laksma enda muusikalise koosseisu. Mõne aja pärast pakuti Haydnelile sarnast tööd asekapellmeistrina Esterhazy perekonnas, mis oli üks jõukamaid ja tähtsamaid Austria impeeriumis. Kui vana kapellmeister Gregor Werner 1766
ka tirooli laulukesi. Seetõttu kohtabki Haydni teostes sagedasti neid imepäraseid meloodiaid, enamasti ka lõbusaid ja elurõõmsaid. Tasapisi hakkas Haydni elus ja loomingus küpsema murrang. Tema majanduslik olukord oli vähehaaval paranemas, positsioon kindlustumas. Esimesi vilju hakkas andma ka tema suur loomeanne. Krahv Morzini kapellmeistrina töötades oli Haydn armunud ühe oma tuttava, Viini parukameistri Johann Peter Kelleri nooremasse tütresse theresesse ja kavatses neiuga tõsimeeli abielluda. Ent piiga pidas teadmata põhjustel paremaks vanematekodust jalga lasta ja tema isal ei jäänud muud üle, kui pakkuda kosilasele oma vanemat tütart. Ja Haydn võttis selle ettepaneku vastu. Peigmees oli 28-aastane, mõrsja Maria Anna Aloysia Apollonia Keller- 32. Abielu sõlmiti 1760. aasta 26. novembril ja Haydnist sai tervelt kümneks aastaks õnnetu abielumees.
annaabi.ee 
