Ateena kindlustused lammutati ja mereliit saadeti laiali. Oligarhiline riigipööre Ateenas 404 403 Lysandrose toetusel moodustasid Ateena oligarhiameelsed Kritiase juhtimisel 30- liikmelise nõukogu "isade korra" taastamiseks. Algas nn kolmekümne türanni võimutsemine Ateenas repressioonid, mõrvad ja sellest tingitud massiline pagulus naabermaakondadesse. Äärmuslike oligarhide vastu välja astunud mõõdukas Theramenes hukati. 403 aastal vallutasid demokraatlikud pagulased Pireuse, Kritias langes ja demokraatia taastati. 399 mõistsid ateenlased surma Sokratese süüdistusega jumalate mitteaustamises ja noorsoo rikkumises. Sparta hegemoonia 404 371 Peloponnesose sõja lõppedes oli Sparta vaieldamatult võimsaim riik Kreekas. Samas jahenesid tema suhted seniste liitlaste Korintose, Teeba ja Pärsiaga. 401 402 Kümne tuhande kreeklase retk Aasiasse Pärsias trooninõudleja Kyrose teenistuses
salalepingu pärslastega, süveneb Ateena dem. kriis. Spartalaste blokaadi tõttu nälga jäänud ateenlased alistuvad. Sõda lõppes Sparta täieliku võiduga, kuid ka too väga kurnatud, nii et ainuke tegelik võitja on Pärsia. Ateena mereliit saadeti laiali, Ateena astus Peloponnesose liitu, kehtestati oligarhia. Spartalased sundisid ateenlasi valima 30 mehe komisjoni, mida kutsuti "kolmekümne türanniaks". Eesotsas Kritias ja Theramenes. Rahutused Ateenas, 403. a. taastatakse Ateenas demokraatia. Lääne-Vahemeremaade Kreeka linnad klassikalisel ajastul Lääne-Vahemere kreeka linnade areng kulges põhiliselt sama rada kui Balkani-Kreekas. Läänepoolsete linnade maj. iseloomustab varajane maa kontsentratsioon. Türannia pikemat püsimist siin soodustas välispoliitiline olukord. Läänepoolsed Kr. linnad olid sunnitud pidevalt sõdima kohalike hõimudega ja teisalt Kartaagoga Sitsiilia pärast ja hegemoonia