Psyche, ld. Animus), loomus (kr. Psysis, ld. Natura), eetos loomutava ja kombed (kr. Ethos, ld. Consuetudo) ja karakter (kr. Ethike charakter), mida ladina keeles tähistas tavaliselt fraas ,,notatio morum" ( 'kommete tähtsus' ). Karakterit võib pidada koondpildiks, mis esitab inimese psüühilised omadused nende avaldusvormide kaudu suhetes teiste inimestega eetilises raamistikus. Kirjandusliku karakteri määratlus: karakter ja eetos. Karakteri mõiste aja jooksul on muutunud. Theophrastosel tähistas see inimesele üldiselt omaseid tüüpjooni või omadusi, praegu aga antakse selle sõna all kolm erinevat tähendust: · Loomus või iseloom, omaduste kogum, mis eristab üht isikut, nähtust või gruppi teistest, s.o karakter psühholoogilises tähenduses. · Kirjandusteose tegelane, loo kangelane · Kirjanduszanri määratlus, mis tehnilise terminina tähistab eredatele tüüpidele rajatud teoseid. Karakterimõiste juurde kuulub ka kasvatustemaatika
Iga tüüp toob kaasa tüüpsituatsiooni. Koor kaob! Avaneb intiimse puhtuse valdkond. Esimest korda teatri ajaloos tekib lukuaugust piilumise ehk neljanda seina efekt. Minnakse üle puhtale draamale ja tavalisele argisele kõnele. Toimub üleminek proosale. Tüpoloogilised protsessid. Kesk-atika komöödias säilinud vaid Rooma komöödiad, originaalis pole säilinud ühtegi näidendit. Kui teater ära sureb, siis saab sellest komöödia ja puhas filosoofia. Aristotele õpilasel Theophrastosel raamat ,,Inimtüübid", selles raamatus kirjeldab ta 30-t inimtüüpi normist kõrvalekaldumist. Umbes sama protsess toimub ka teatris. Inimtüüpidega hakkas teater tegelema enne filosoofiat. Vahe selles, et teater (komöödia) vajas lavaefekter (huvitavat süzeed) ning selleks oli vaja sobivaid tegelasi (erinevad inimtüübid). Varem või hiljem toimus lihtsustamine, sest keerulise tüübiga on raske töötada. Filosoofide jaoks sellist tehnilist probleemi ei eksisteerinud.
annaabi.ee 
