, meie teame neist vaid läbi hilisemate kroonikate. Masaccio jättis 1426. aastal oma freskod lõpetamata, et hakata tegelema teiste tellitud töödega, mis arvatavasti tulid tellimusena samalt kliendilt. Samuti on arvatud, et Felice Brancacci majanduslik kitsikus ei võimaldanud enam maalijale maksta ning seepärast otsis maalikunstnik tööd mujalt. 1427. aastal tuli Masaccio tagasi Santa Maria del Carmine kirikusse tööle, et alustada Theophiluse poja ülestõusmist, kuid nähtavasti jättis ta selle lõpetamata. Samuti on arvatud, et see maal on saanud suurel määral kahjustada, kuna maalil kujutati portreesid Brancacci perekonnast, kes sel ajal mõisteti hukka, kuna nad olid Medici perekonna vaenlased. Medicid olid Firenzes pankuri- ja valitsejasuguvõsa, nad olid linna kõige mõjuvõimsam perekond ning seepärast austati neid väga ning püüti meelejärele olla.
17. saj. pakuti Nürnbergis välja mõte panna kaevandusvagonett liikuma tänapäeva käsidresiini meenutava seadme abil. Rohkesti oli liikvel ideid, mida tollane tehnika ei suutnud elu viia: sõukruvi (1430), propeller (Leonardo da Vinci, 1488). 1420 prooviti Itaalias, araablased olid selleni jõudnud juba 1285, kasutada püssirohu põlemisel düüsist väljapaiskuvat gaasijuga rulliksõiduki liikumapanemiseks. Huvitavaid mõtteid tehnika täiustamiseks sisaldavad säilinud Theophiluse (10. saj.) ja mitmed 15. saj. pärinevad anonüümsed käsikirjad. Laevad Läänemerel Sveaviikingite ja Läänemere idarannikul elanud hõimude vahel valitsesid ammused sidemed. Laevakujutised Gotlandi pildikividel 8. aastasajast langevad ajaliselt ühte Gotlandi ja Kuramaa ranniku asukate kokkupuutega. Nimed Lindasnäs ja Kuramaa põhjatipp Domesnäs muutusid hästituntud geograafilisteks mõisteteks Mälerni oru ruunikividel Kesk-Rootsis. 1158
Moralitee oli õpetlik lugu, mis elas keskaja üle. Müsteerium oli piiblilugude põhjal kirjutatud. Müsteeriumi alaliik oli omakorda passioon. Müsteerium oli esimene ametlik teatrivorm, mida kirik ei põlanud. Seda esitati linnaväljakul näiteks vankrite kohal. Miraakel oli religioosse sisuga, tavaliselt tuli pühak appi peategelasele, kes oli sattunud ebamugavasse olukorda. Goethe ,,Faust" kasvas välja tüüpilisest keskaegsest Theophiluse miraaklist. Miraaklis oli alati mängus mingi imetegu. Keskaja lõpul, 14. sajandil tekkis ka proosakirjandus, nn fablioo, kus inimesed tulevad kokku ning jutustavad üksteisele lugusid. Need olid tihtipeale naljakad, tegelasteks talupojad ja juhmid noorukid. Teatris vastas sellele farss, kus teemadeks olid abielurikkumine jms. India kirjandus Veda'de kirjandus (16.6. saj eKr) Indias säilinud sanskritikeelne kirjandus jaguneb viieks grupiks. Osa neist on ajaloolised, osa sisulised
annaabi.ee 
