Karjased kehastavad ideaali. Tähtsal kohal bukoolilise laulu emotsionaalne külg. V kasutab hellenistlike eelkäijate poeetilist materjali (laenab teistelt). Teostes olulisel kohal: lüüriline meeleolu. ,,B": rooma poeesia jaoks oli see vormilise tähtsusega ja V lõi selle teosega uut tüüpi lüürika. Teoses lühikesed selged laused, voolab sujuvalt. V viis teosega lõpule ladina heksameetri rütmilis-süntaktilise reformi. ,,B"s palju vasturääkivusi, meeleolu ühtsus oluline. V laenas Theokritoselt palju motiive. ,,B"d saab vaadelda nii ajalooliselt kui mütoloogiliselt. Mütoloogiline aspekt seisneb selles, et V kuulutas uue ajastu saabumist, kel jumalikud ja inimlikud jooned (viide kristusele). ,,A" jaguneb 2ks: Aeneis rändab, siis sõdib Itaalias. Esimene osa sarnaneb ,,Odüsseiaga", teine ,,Iliasega". Odüsseuse õnnetused olid põhjustatud Poseidoni vihast, Aeneis eksirännakud Juno vihast (kreeklastel Hera). Rändamiste esimeses rmt-s saadab Juno Aeneisi
tundeelu kirjeldamine. Eelistati väikevorme nt idülli ja jutustavat eleegiat. Keskenduti indiviidiele ja isiklikele elamustele ja isikliku õnne taotlemisele eemal riigielust ja poliitikast. Selle aja kuulsamad kirjanikud olid nt KALLIMACHOS, THEKRITOS jt. Sai populaarseks parodeeriv eepos, samuti sündis nn kreeka romaan (armastajate lahkuminek, taasleidmine), pikem proosateos ja kujunes bukoolika (Theokritoselt) ehk karjaselaulud. Idüllis antakse pilti karjaste eluolust. Kreeka kirjanduse Rooma periood – 30 aastat e.m.a. Roomlased võtsid kreeka kultuuri üle, jätkus kreeka allakäik, kirjanduses jäljendati eelnevat. Plutarchos – eklektik (ühendas eelmiste autorite 16 mõtteid, vähe oma mõtteid), „Eetika“, „Paralleelsed elulood“. Terviklikud romaanid – pikem jutustav