Nimisnad mrgivad esemeid, olendeid ja nhtusi ning vastavad ksimustele kes?, mis?, kelle?, mille? jne.Omadussnad vljendavad omadusi ning vastavad ksimusele missugune?, missuguse?, missugust? jne. Arvsnad vljendavad hulka vi jrjekorda ning vastavad nimetavas kndes ksimusele mitu?, kui palju? mitmes?.Phiarvsnad vastavad ksimusele mitu?, kui palju?, mitmendik. Jrgarvsnad vastavad ksimusele mitmes?. Asesnad asendavad lauses nimi-, omadus- vi arvsnu, aga on nendega vrreldes ldisema thendusega. Asesnad vastavad samale ksimusele, mis snadki, mida nad asendavad. 15. Omadussnast saab moodustada: a) algvrret vljendab lihtsalt mingit omadust, b) keskvrret vljendab seda, et kellelgi on mingit omadust rohkem kui teistel. Keskvrre on omastavas kndes ja talle lisandub tunnus m. c) livrret nitab, et kellelgi on seda omadust kigist rohkem. livrre= kige + keskvrre 16. Snavara rikastamine: a) snade laenamine, b) snade liitmine, c) snade tuletamine, d) tehissnade loomine. 17
muutunud(sest ei teate tpselt mis on on ilus-ilu vaataja silmades) Levinud ilusreegleid 1.ilusad on suurt reeglipra ja korastust omavad objektid. 2.ilus on ootamatu ja erandlik. Kes kujundavad iluhinnanguid?Kriitikud,kunstnikud,galleristid Mis on veel kunsti eesmrk? Enesevljendus Religioossete,poliitiliste,eetiliste ideede vljendaja. Visuaalste kunstide olulisemad valdkonnad 1.arhitetktuur(ehituskunst) 2.skulptuur 3.maalikunst 4.graafika-trkkimise abil loodud 5.tarbekunst-kunstilise thendusega tarbeese Misted stiliseerima-looduslike vormide muutmine(taimelehed nt) kaanonid-ranged,psivad reeglid(reeglid nevad ette et koguaeg tuleb hte moodi teha) stiil-mingile loojale vi grupile iseloomulik kekiri -------------------------------------------------------------------------------- -------------------------------------------------------------------------------- --------------------------------------- ------------------------------------------------------EI
Olma mttemaailma j luulega on mjutanud lne-euroopa kirjandust Smbolism Smbolistlik luule Viimistletud kujundid Pettumus hiskonnas Kunsti eesmrk on kunst Mngulisus, iroonia, huumor Muljed, elamused Elu mttetus Surmameeleolud Riimitud vabavrss, musikaalsus smbolistlik draama teg. Aeg ja koht ei ole mratud sndmustik on tinglik, vhene, sageli muinasjutuline lhikesed repliigid tegel. Mistuknelised vi smboolse thendusega peamine elamuste esitlemine PAUL VERLAINE Snadeta romansid ARTHUR RIMBAUD Illuminatsioonid Suurim smbolist Enne 20. A. loobus kirjandusest Piirati avaldamisvimalusi Kujndipeenus, rtmiline proosa 9-silbiline vrss, luule lriline, melanhoone, irooniline, humoorikas, musikaalsust ootab luulelt, riim ple nii oluline Mjutas srrealistlikku luulet MAURICE MAETERLINCK Pimedad 12 pimedat, mets, elavad saarel, varjupaigas, preester Saar ookeanis->maakera universiumis
raamatutes ja on ka hinnad vahetevahel krbedad. ANIME~~^^ ANIME on film vi siis episoodi tpi multikas mis illustreerib mingit teatud tpi lugu. Vrreldes korraks anime stiili ja lne stiili, siis on mrgata et animes pandakse tegelastele rohkem thelepanu,lisades rohkem detaile, tehes neid rohkem mrkimisvrsemateks. Anime phineb mangade joonistustel. Anime on kasvav trend aastast 1920,mida on mjutanud Walt Disney, Osamu Tezuka(19251989),kes on ka tuntud nime all nagu "manga no kamisama" ( thendusega "koomiksite jumal"). Osamu Tezuka on see inimene kes kige esimesena mtles vlja anime tegelase robot tdruku, teravate suurte juustega , silmad suured nagu rusikas ja raketid jalgades, sellega ta vlus ra jaapanlased. Sellest ajast kui anime hakkas kujunema on loodud palju erinevaid stille ja tpe; sinna alla nagu niteks kuulub sci-fi, ja on ptud olla vga anti- war,mis on ka nnestunud. Jaapani anime kultuur on nii suurelt arenenud, et on ka tegelastest kujutatud
kompetents, mida hiskonna intellektuaalne eliit omab ja mis annab sellele eliidile igustatud pretensiooni vimule, hlmavat endasse mlemat nii vahendi- kui eesmrk-kompetentsi nagu ka mlemat laadi teadmist: nii teadmist olevast, kui ka teadmist vrtustest. Ning tema petuse eeldustest lhtudes on see ka arusaadav, sest poliitiline kompetents thendab Platoni ksitluse kohaselt eelkige ideede-teadmist. Platoni ksitlus haridusest ja kunstist. Kuna teline teadmine on iglase riigi kujundamiseks otsustava thendusega eeltingimus, siis on riigi lesandeks oma kodanikes teadmise kujundamine. Platoni riik on seetttu ks suur kasvatusasutus. Valitsuse lesanne on tuvastada, kellel riigialamatest on millised eeldused ning millisesse kolmest inimeste grupist keegi selle alusel peaks kuuluma. Kodanikud peavad saama riigi poolt oma eeldustele vastava kasvatuse ja hariduse. Kuid eelkige on riigi lesandeks muidugi tulevaste valitsejate kasvatamine ning nende eelduste kujundamine nutavaks kompetentsiks
enam olemas. Selle thelepanuvrse amuleti mistatust on radioloogid ikka ja jlle pdnud lahendada. Rabav on igal juhul aga Surnuraamatu tekst surmavormeliga, surmakuulutusega, mis juba varsti sai kahele lahkamise juures viibinud teadlasele kohutavaks telisuseks. Peale selle mistatusliku amuleti oli Tutanhamoni kaelas veel kakskmmend ks ohutist, mille thendus ja smbolisisaldus on igatahes leidnud seletuse. Need kahe ehiskrae all olnud ripatsid olid matustel erilise thendusega: tehnilised rekvisiidid, nagu suur ripats, mis mansetina krae seljapoolsel osal oli meldud vasturaskusena, olid sageli ka lihtsalt ehteasjad. Linaste ribade alt tulid lpuks nhtavale ka Isise smbol, kaks Osirise smbolit ja rohelisest pldpaost skepter. Nende all olid kaks palmi- ja maokujulist ripatsit. Jrgmise tekstiilikihi all olid pldpaost Thothi kujutis, punasest karneoolist maopea, lasuurkivist Horos, pldpaost Anubis ja samast materjalist paprusskepter
annaabi.ee 
