See avastus seostus Berzeliuse radikaalide teooriaga. RADIKAALid (lad k- juur) on org ainetes esinevad tervikrühmitused, mis ei lagune keemilistes reaktsioonides ja käituvad nagu aatomid anorgaanilistes ainetes. Radikaalid koosnevad vaid C ja H aatomitest, kus C on neg laenguga ja H on pos laenguga (osalaengu mõistet ei olnud veel) ja seostuvad omavahel elektriliste jõududega. Esimese radikaali tegi kindlaks Gay-Lussac ja Thenard 1810 uurides sinihapet ja tsüaniide. Nad avastasid, et CN rühm käitub analoogselt halogeeni aatomiga, st on nn pseudohalogeen ehk ditsüaan (CN) 2 . Liebig töötas pikemat aega GISSENI Ülikoolis keemiaprofessorina, rajas kaasaegse keemialabori ja arendas välja tugeva laboratoorse õppetöö. Tal oli palju õpilasi ja ta rajas tugeva keemiakoolkonna Saksamaal . Ta tegeles biokeemiaga, uuris koevedelikke, verd, uriini. Tegi kindlaks, et kehasoojus jaenergia saadakse toitainete
See avastus seostus Berzeliuse radikaalide teooriaga. RADIKAALid (lad k- juur) on org ainetes esinevad tervikrühmitused, mis ei lagune keemilistes reaktsioonides ja käituvad nagu aatomid anorgaanilistes ainetes. Radikaalid koosnevad vaid C ja H aatomitest, kus C on neg laenguga ja H on pos laenguga (osalaengu mõistet ei olnud veel) ja seostuvad omavahel elektriliste jõududega. Esimese radikaali tegi kindlaks Gay-Lussac ja Thenard 1810 uurides sinihapet ja tsüaniide. Nad avastasid, et CN rühm käitub analoogselt halogeeni aatomiga, st on nn pseudohalogeen ehk ditsüaan (CN) 2 . Liebig töötas pikemat aega GISSENI Ülikoolis keemiaprofessorina, rajas kaasaegse keemialabori ja arendas välja tugeva laboratoorse õppetöö. Tal oli palju õpilasi ja ta rajas tugeva keemiakoolkonna Saksamaal . Ta tegeles biokeemiaga, uuris koevedelikke, verd, uriini. Tegi kindlaks, et kehasoojus jaenergia saadakse toitainete
,,sillutuskivi." (10) Ränikivi on ammu tuntud, selle põhielement sai aga tuntuks alles kahe sajandi eest. XVIII sajandi lõpul ja XIX sajandi algul püüdis H. Davy elektrolüüsida kuumutatud liiva, kuid protsess ei kulgenud (liiv ei juhi elektrivoolu, mitteeletrolüüt), siis püüdis ta redutseerida ränidioksiidi metallilise kaaliumi aurudega. Katsed aga polnud resultatiivsed, lähtuti valest eeldusest, et räni on metall. Gay-Lussac ja Louis Thenard (1811) viisid läbi eksotemilise reaktsiooni ränitetrafluoriidi ja metallilise kaaliumi vahel, kuid ei suutnud analüüsida reaktsioonil tekkinud ühendeid. 1824. aastal kuumutas J. Berzelius peenpulbriliste ainete (ränidioksiid, raud ja süsi) segu ja tõestas, et reaktsioonil tekib raua ühend räniga (ferrosiliitsium). Kuumutades kaaliumfluorosilikaati metallilise kaaliumiga avastas ta sulatatud massist veega lõhustades amorfset räni. Hiljem sai kristalset räni prantsuse õpetlane
Alutagusel, Kaali kaatri pervel Saaremaal. Eestis leidub ookrit-see on looduslik kollane rauarikas pigment, mida kasutatakse õli- , email- , liimivärvide valmistamisel. Koobalt: ajalugu: Koobalti avastas rootsi õpetlane Georg Brandt 1735. aastal. Tema selgitas, et sinise värvusega klaasesemete värvuse põhjustaja on koobalt. Koobalti omadusi selgitas põhjalikumalt Torbern Bergman, kes elas aastatel 1735-1784 ning Louis Jacques Thenard, Joseph Louis Proust ja J.J.Berzelius. Maakoores on koobalt levimuselt 32. kohal. Peamised leiukohad on Aafrikas ja Kanadas. Looduses esineb üle 30 koobaltimineraali. Koobalti esineb ka merepõhja raua- ja mangaankonkretsioonides. Koos raua ja nikliga esineb teda ka meteoriitides. Nime sai algselt Saksa kaevurite käest,kes kutsusid teda kobaldiks, mis tähendab paharetti. aatomi ehitus: Koobalt paikneb VIIIB rühmas. Aatomimass Ar(Co)=58,933 ja maasiarv A=59. Järjenumber tabelis Z=27.
Erisulandajatega saab isegi smaragdipulbrist kokku sulatada suuri vääriskive. Õhuke plaatinaleht või plaatinakihiga kaetud klaaspeegel on läbipaistev vaid valgusallika poole. Plaatinapeegliga ukse- või aknaklaasid peegeldavad väljast hoone ees olevaid esemeid, seestpoolt on aga läbipaistvad. Nõnda klaasitud aknad ei vaja kardinaid. Teise maailmasõja eel kasutati niisugust klaasi USA ametiasutustes. Plaatina on efektiivne katalüsaator. Ülemöödunud sajandi algul avastas Louis Thenard plaatina mõju vesinikperoksiidi lagunemisreaktsioonile, Johann Döbereiner aga konstrueeris automaatse tulemasina, milles vesinikujuga süttib õhus, kui juhtida ta vastu plaatinakatalüsaatorit. Ammoniaagist lämmastikhappe saamise viis põhineb ka tänapäeval plaatinasulamist katalüsaatoril. Ülemöödunud sajandi lõpul hakati aga Badeni keemiatehases plaatinakatalüsaatori abil tootma väävelhapet. 1911.a slgitas vene keemik N
Karbonaadid - looduses levinud Ca karbonaadid: CaCO3 ja Ca(HCO3)2. CaCO3 - lubjakivi (paekivi), kriit, marmor, kasutatakse tohututes kogustes ehitusmaterjalina. Ca ja Mg soolad põhjustavad vee kareduse: vähendab vee lahustamisvõimet, tekitab katlakivi, vähendab seebi pesemisvõimet, toidu - joogi kvaliteeti jne. 13. rühm: B Al Ga In Tl Boor (B) - Boorhape on ainus anorgaanil. hape, mida leidub looduses üsna puhtal kujul. Lihtaine kujul eraldati esmakordselt 1808 Gay-Lussac, Thenard Leidumine looduses: tähtsamad mineraalid: kolemaniit Ca[B3O4(OH)3]·H2O: uleksiitCaNa[B5O6(OH)6]·5H2O Boor lihtainena: on pooljuht, toatemperatuuril praktil. elektrit ei juhi, t° tõusul el.- juhtivus suureneb, üle 1000°C – hea elektrijuht. Toatemp.-l reageerib ainult F2-ga, → BF3. Kõrgemal t°-l O2-ga (→ B2O3, diboortrioksiid). Hal-dega(→ BCl3, BBr3). S-ga (→ B2S3, diboortrisulfiid). N2-ga (→ BN, boornitriid). Metallidega moodustab boriide.
boorhape H3BO3 kasutab inimkond mäletamatutest aegadest Need on praktikas tähtsaimad boori ühendid, leidub sellisel kujul ka looduses. Boorhape on ainus anorgaanil. hape (mineraalhape), mida leidub looduses üsna puhtal kujul. (lahjendatult ja segus leidub mitmeid teisigi, isegi H2SO4 ja HCl) Boori nimetus – sõnast bauraq või borax (hilisladina) Lihtaine kujul eraldati esmakordselt 1808 Gay-Lussac, Thenard Davy (neist sõltumatult) Leidumine looduses – tähtsamad mineraalid: kolemaniit Ca[B3O4(OH)3]·H2O e. 2CaO·3B2O3·5H2O uleksiit CaNa[B5O6(OH)6]·5H2O e. Na2O2·2CaO·5B2O3·16H2O mitmesugused „boorakshüdraadid“: Na2[B4O5(OH)4]·3H2O e. Na2B4O7·5H2O Na2[B4O5(OH)4]·8H2O e. Na2B4O7·10H2O
annaabi.ee 
