tugevalt seotud swingi ja big bandi muusikaga, arendas ta bebopi (jazzi uus stiil). Nooruses mängis klaverit,tšellot ja saksofoni. Coleman Randolph Hawkins Õpingute ajal Hendersonist sai soolostaar, salvestas mitmed salvestusid. 1934 aastal Hawkins alustas mängimist Jack Hylton 's orkesteris. 1948 aastal Hawkins salvestas plaadi "Picasso“. Hawkins on mõjutanud palju bebopi esinejaid. 1960ndandel aastatel andis välja plaadid-"Thelonious Monk" ja” We Insist ". 1957 aastal esines Newport Jazz Festivalil ja salvestas plaadi " Coleman Hawkins Encounters Ben Webster“. Fletcher Henderson James Fletcher Hamilton Henderson, Jr (18. detsember 1897 - 29. detsember 1952) oli ameerika pianist, ansamblijuht, oluline aendaja jazzis ja swing muusikas. Teda sageli kutsuti ka Smack Hender- soniks (tänu oma pesapalli oskustele). Aastal 1922 asutas ta oma bändi
-Meloodia muutus keerukamaks, improvisatsioone iseloomustab kiirete passaazidega liikumine ja löökriistade osa on kasvanud. -on mõju avaldanud vokaalsele jazzile, kus teksti asemel on kasutatud improviseeritud häälikuid. Sellist laulmisviisi nimetatakse scat- lauluks. -Charlie Pakerit (altsaksofonist) peetakse bebop'i stiili rajajaks -Dizzy Gillespie (trompetist), viis bebop'i rakendamise suurde orkestrisse. -Kenny Clarke (trummar) ja Thelonious Monk (pianist) olid samuti bebopi teerajajateks. COOL- JAZZ -Tekkis 40-date lõpus - rahulikum, vaoshoitum -kadus senine lärmakus, loobuti pillide kriiskavatest registritest ja valjust mängust. -Ideaaliks sai õhuline koloriit. -Kasutati mittetavalisi pille nagu näiteks flööt, oboe jm. -Esmakordselt ilmusid intellektuaalsed (e. mõistuslikud) jooned, ei lepitud enam sellega, et jazz-muusika on ainult ajaviide ja meelelahutus. -Teostati pööret tõsise muusika poole.
3 Oma raamatus “Raudeesriide taga” toob Heino Baskin valiku näiteid tolleaegsetest selleteemalistest ajaleheartiklite pealkirjadest “Pravdas”: “Saksofonist pussnoani on üks samm”, “Alguses džäss, siis vägista- mine” jne (Baskin 1993: 86). 4 Bebop – 1940. aastate teisel poolel tekkinud džässistiil, mis tõi kaasa palju harmoonia-, meloodia- ja rütmiuuendusi. Tähtsaimad esindajad: Dizzy Gillespie, Charlie Parker, Thelonious Monk, Kenny Clark. 11 Ajaliselt langes džässi jõudmine Eestisse väga soodsale hetkele uute arengute jaoks – riik ja rahvas oli äsja vabanenud Vene tsaaririigi võimu alt ja seega oli täiesti loomulik ka soov kiiresti vabaneda võõrvõimude poolt dikteeritud kultuurilistest piirangutest. Teisest küljest aga, nagu kirjutab ka Soome ajaloolane Kalervo Hovi (2002: 13), tingis seesama ajaloohetk
annaabi.ee 
