üldsuse tähelepanu. Inglismaalt edasi suundusid nad Iirimaale, kus nende märklauaks olid jällegi kloostrite aarded. Laevad täis sõjasaaki ning orje, pöördusid viikingid talveks koju tagasi. Ent aastal 840 muutsid nad oma traditsioone ning veetsid talve rüüstatud aladel. Iirimaa linn Dublin saigi alguse viikingite enklaavina. Alates 850.aastast hakkasid nad talvituma ka Inglismaal, nende esimene baas oli Thamesi jõe suudmes asuv Thaneti saar. Peale seda ulatusid viikingite retked kõikjale Euroopasse: Prantsusmaale, Saksamaale, Hispaaniasse, Inglismaale, Itaaliasse, Kreekasse. Ida-Euroopa jõgesid pidi liiguti Mustale ja Kaspia merele. Sagedased külalised olid nad ka Eesti vetes. Nad jõudsid ka Vahemerele ja Põhja- Aafrikasse. Norrast pärit viiking, kelle nimi oli Erik Punane võttis ette uurimisretke läände. Laevasõit kestis mitu nädalat ja lõpuks jõudsid mehed Gröönimaale. Eriku poeg Leif sõitis veelgi
ühendas Sitsiilia Kalaabria ja Apuuliaga ning tegi Palermost pealinna. 1186 a. abiellub Heinrich VI Roger II tütre ja pärijanna Constanciaga ning saab päranduseks normannide riigi. Inglismaa Viikingiaeg Inglismaal algas 793 aastal kui normannid rüüstasid Lindisfame'i kloostri 838 a.Wessexi kuningas Egberti valitsemisajal sagenesid viikingite kallaletungid. Kavakindlat Inglismaa vallutamist alustasid viikingid 866 aasta. Kõigepealt vallutati London ja Thamesi suudmes asuv Thaneti saar. Pärast seda muutub Inglismaa Thame-sist põhjas taanlaste asustatavaks maaks (Da-Helag), mida taanlased valitsevad nn viiest linnusest (East-Anglia ja viie linnuse maa 870-917, Northumbria 876-926). Venemaa. 800-850 lõid rootsi viikingid slaavi hõimude keskele Laadoga piirkonnas sõjameestest kaupmeeste tugevate linnustega kindlustatud riigikesi (gardarike). Põhjapoolsed valdusalad ühendati Rjuriku valitsemisajal Novgorodi riigiks.
annaabi.ee 
