laiustelt troopiliste laiusteni, on siinsed korallrifid suhteliselt noored. Suur 11 Vallrahu pole vanem kui 18 milj aastat, mõned osad on ainult veidi üle 1 miljoni aasta vanad. Vetikaliike300, endeeme 2%. Rannikupoolne vallrahu osa on üllatavalt madalaveeline, mõõna ajal katab teda ainult10-80 cm vett. Pole korallidele eriti sobiv, selle asemel on siin rohkesti vetikaid ja mererohtusid, st. õistaimi (Thalassia, Halophila). Merepoolses osas valitsevad korallid ja Corallinaceae, teisi vetikarühmi vähe. Vaikse Ookeani keskosa saared pole kunagi kuulunud mandrite külge, nad on vulkaanilise päritoluga. Bentose liigid on immigrandid, siia sattunud mujalt, nad võivad olla vanemad kui saared, millel nad elavad. Liikide arv sõltub saare suurusest, kaugusest maismaast, saare vanusest. Teine rühm saari, mis on geoloogilises minevikus olnud mingi mandri osa. 5. Soe parasvööde e. lähistroopika e
lõhnatu, tekitab kasvuhooneefekti. Riisipõllud on suurimad CH4 tekitajad. Bioloogilised komponendid Fütoplankton on produtseerija nr 1. Taksonoomiline koosseis ei erine palju mere omast. Ka mehhanismid saransed – sama zooplanktoni ja nektoni puhul. Liigilises koosseisus on erinevusi. Seal, kus footiline tsoon on põhjani, on peamisteks produtsentideks õistaimed ja suurvetikad. Liivastel setetel on meriheinakooslused – Zostera, Posidonia, Cymodocea, Halodule. Riimvees on Ruppia ja Thalassia. Nende levila on kitsas riba, vajavad kaitstud piirkondi. See vöönd on loomadele koduks. Rannikualade bioloogiline aktiivsus on kõrge. Ka primaarne produktsioon on suhteliselt kõrge - orgaanilise aine lagunemine ja intensiivsus on ka kõrged. Nende ainete transport rannikult välja on aktiivne, kannavad sügavatele aladele toitu. Estuaarides on hapniku defitsiit, mis on tingitud organismide suuremast respiratsioonist rannikulähedases vees, mille käivitanud orgaanilise aine suurenenud hulk
annaabi.ee 
