eest. Selleks sobis Rooma tsiviilõigus.Peale linnade vajasid õpetatud meeste abi ka kuningad ja katoliku kirik. Huvi teaduse ja hariduse vastu olid suurendanud ka ristisõjad,mille käigus tutvustati araabia kultuuri elementidega ning Bütsantsi ja araablaste vahendusel antiikautorite tähtsamate teostega.Kõik see lõi XI sajandil tingimused kõrgemate koolide tekkimiseks, eelkõige Itaalias. Põhja-Itaalias asuvas Bologna linnas tgutses XII sajandi algul jurist Irnerius, kes oli omandanud laialdase kuulsuse Rooma õiguse allikate ning Justinianuse koodeksi hea tundja ning glossaatorina (s.t. sõnaseletaja). Tema ümber kogunes nii palju õpilasi, et ta ei tulnud enam üksinda toime nende õpetamisega ning asutas 1119.aastal juriidilide kooli. Mõni aeg hiljem andis keiser Friedrich Barbarossa Irneriuse koolile ülikooli õigused. Tegevust alustasid
Tallinna konservatoorium). 8. Tobiase elu ja looming, seos A. Lätega Rudolf Tobias oli pärit Hiiumaaltköstri perest. Teda huvitas muusika juba varajas nooruses. Ta sai oma muusikalised teadmised Toomkiriku organistilt Ernst Reinickelt. Hiljem suundus ta aga Pet. Konservatooriumi. T lõpetas edukalt nii L. Homiliuse oreliklassi kui ka N.Rimski-Korsakovi kompositsiooniklassi. 1904.a. läks ta elama Tartusse. Ta tgutses seal mitmel erialal, nt. Pedagoogina, pianisti ja organistina, heliloojana, dirigendina,kriitikuna ja ka muusikaelu organiseerijana. A.Lättega oli ta tartus tihedalt seotud. Nad esinesid nt. Vanemuise teatri avakontsertil. Nad koos elavdasid Tartu muusikaelu. Tobias rajas keelpillikvarteti, osales kõigil rahvuslikel üritustel ja toetas rahvaviiside kogumist ja avaldas kirjutisi muusikaekust. 1908.a. sõitis ta välismaale külastades Pariisi, Münchenit, Prahat jpt
annaabi.ee 
