Prantsusmaal kujunesid lplikult klassitsismile omased aja, koha ja tegevuse htsuse reeglid (Pierre Corneille' ja Jean Racine'i loomingus). 18. sajandil valgustusaja suurimad nitekirjanikud olid Denis Diderot, Voltaire ja G. Lessing. F. von Schiller andis kaaluka panuse kodanliku draama arendusse, ta mjutas ka romantikuid (J. W. von Goethe). 19. sajandi alguses oligi valitsev romantiline suund (Victor Hugo, Alfred de Musset jt.). 19. sajandi lpus seadis naturalism eesmrgiks argise tetruuduse. Perekonnaelu vastuolude kirjeldamisega ning hiskonnakriitilise realismiga tusid esile Henrik Ibsen, August Strindberg ja Gerhart Hauptmann. Pshholoogilise realismi suurmeister teatris oli Anton Tehhov. Maurice Maeterlinck oli smbolismi meister. Isiksuse ja hulga konflikti ksitlesid prast I maailmasda ekspressionistid G. Kaiser ja E. Toller. Poliitilise teatri lipukandja Bertolt Brecht arendas eepilise teatri teooria. Prast II maailmasda olid mjukad
Maa Barokki tunnused Tuntumad kunstnikud Nende td ITAALIA Hakati jljendama varasemaid suurmeistreid Eeskuju Carracci perekonda kuulunud meistrite usu teemalised vi antiikainelised seinamaalid Maal peab olema ideaalne, ilutsev ja muljetavaldav Realistlik suund kus vastupidi vga loomutruult kujutada Hakati tegema natrmorti Oluline oli liikuvus ja elujulisus. Caravaggio Pdles tetruuduse poole Maalide tegevuspaik on vetud tegelikust elust Keldriluugivalgus Poosid olid suvalised HISPAANIA Loodi peamiselt kirikupilte ja portreesid. Valitsesid rasked pruunikad toonid ning keldriluugivalgus, mis andsid pinget nii imelistele phaku-legendidele kui ka tetruudele portreemaalidele. Dnaamiline, keerukas ja mitmeplaaniline. El Greco Francisco de Zurbaran (1599-1664) Bartolomi Esteban Murillo (1618-1682)
annaabi.ee 
