paleoniskoidid. Devoni ja Karboni ajastul olid tavalised kopskalad, praeguseks välja surnud. Teisel poolel olid levinud vihtuimsed kalad. Neist uimedest said tekkida jäsemed (vihtuimsetest arenesid kahepaiksed Devonis). Devonis tekkisid primitiivsed kahepaiksed. Valdavalt olid lõuatud. Rüükalad ja enamik lõuatuid suri Devoni lõpus välja. 7. Mille poolest on väga oluline Devoni lõpp-Karboni algus (ca 400-360 Mat) selgroogsete arengus? Kirjelda seda pisut täpsemalt. Tetrapoodide väljakujunemine toimus Devoni lõpus. Karboni alguses Hilis-Devonis toimus massiline veeorganismide väljasuremine. Loomastikule oli iseloomulik maismaaselgroogsete kiire areng ja rohkus. Eriti arvukalt oli algelisi kahepaikseid, ilmusid roomajad, meredes oli kõhrkalade (hailaadsete kõrgaeg). 8. Kirjelda lühidalt koljufenestratsiooni (oimuaukude teket) ja seost suuremate amniootide gruppidega. Kõige ürgsem variant on anapsiidne kolju (ilma oimuaukudeta), mis on tänapäeval iseloomulik
ekspressiooniga piki anterio-posterioorset telge Jäseme moodustumine algab embrüonaalses arengus suhteliselt hilja (inimesel neljanda nädala lõpus). Näide: Kaladel, kahepaiksetel, lindudel ja imetajatel tekib esijäse esimese rindmikulüli juurde, kus on Hoxc6 kõige anterioorsem ekspressiooni 63 piirkond. Osadel madudel (püüton) ei eksisteeri sellist jäseme-spetsiifilist Hox-geenide mustrit. Tetrapoodide ehk neljajalgsete loomade (amfiibid, roomajad, linnud, imetajad) jäsemete ülesehitus jaotatakse sõltuvalt proksimaalsest- distaalsest (lähimine-kaugmine) asukohast kehatelje suhtes: proksimaalselt paiknevaks stülopoodiks (õlavarreluu ja reieluu) keskmiseks seugopoodiks (küünarluu, kodarluu; sääreluu, pindluu) distaalselt paiknevaks autopoodiks (randmeluud, kämblaluud, sõrmeluud, pöialuud, varbaluud) Luukoe moodustumise mehhanismid: Oska kirjeldada ja võrrelda
annaabi.ee 
