(täiskasvanud või loote) kudedest pärast organogeneesi algust. Primaarne kimäärsus tekib kahe või enama embrüo rakkude ühendamisest (agregeerumisest) embrüonaalse arengu esimestel staadiumidel või viljastumismomendil (seda on võimalik teha kunstlikult). Primaarsed kimäärid tekivad ka siis, kui 2 spermi viljastavad ühe kahetuumalise munaraku või munaraku ja ühe polotsüüdi. Kimääre, kes on saadud erinevate vanemate embrüote agregeerimisest, nimetatakse sageli tetraparentaalseteks loomadeks. Mosaiikorganism tekib ühest sügoodist, ühe munaraku ja spermi ühinemisest. Geneetiliselt erinevad rakupopulatsioonid tekivad neil arenemisprotsessi käigus somaatiliste mutatsioonide, somaatilise rekombinatsiooni või kromosoomide lahknematuse tõttu. Tekkinud rakukloonid erinevad tavaliselt ühe või mõne kromosoomi poolest. Seega seisneb geneetilise mosaiigi ja kimääri erinevus selles, et mosaiik pärineb ühest sügoodist, kimäär aga kahest või mitmest. 33
(täiskasvanud või loote) kudedest pärast organogeneesi algust. Primaarne kimäärsus tekib kahe või enama embrüo rakkude ühendamisest (agregeerumisest) embrüonaalse arengu esimestel staadiumidel või viljastumismomendil (seda on võimalik teha kunstlikult). Primaarsed kimäärid tekivad ka siis, kui 2 spermi viljastavad ühe kahetuumalise munaraku või munaraku ja ühe polotsüüdi. Kimääre, kes on saadud erinevate vanemate embrüote agregeerimisest, nimetatakse sageli tetraparentaalseteks loomadeks. Mosaiikorganism tekib ühest sügoodist, ühe munaraku ja spermi ühinemisest. Geneetiliselt erinevad rakupopulatsioonid tekivad neil arenemisprotsessi käigus somaatiliste mutatsioonide, somaatilise rekombinatsiooni või kromosoomide lahknematuse tõttu. Tekkinud rakukloonid erinevad tavaliselt ühe või mõne kromosoomi poolest. Geneetilise mosaiigi ja kimääri erinevus seisneb selles, et mosaiik pärineb ühest sügoodist, kimäär aga kahest või mitmest.
annaabi.ee 
