säilida väliskeskkonnas aastaid. · Raske kultiveerida kunstlikel söötmetel seoses tema kõrge tundlikkusega hapnikule ja vähese metaboolse aktiivsusega. 38.C. tetani reservuaar. · C. tetani on teetanuse tekitaja, teda leidub mullas ja loomade (hobuste) sõnnikus. 39.C. tetani virulentsusfaktorid. · Clostridium tetani vegetatiivsed rakud moodustavad anaeroobsetes tingimustes tetanospasmiini (A-B toksiini mudel) ja vabastavad selle väliskeskkonda peale mikroobirakkude autolüüsi. · Mikroobiraku endogeensete proteolüütiliste ensüümide toimel lõhustub toksiin kaheks ahelaks: kerge (A-osa) ja raske (Bosa). · Raske ahela (B-osa) süsivesikuline komponent seostub neuronite membraanidel gangliosiididele. · Järgneb kerge ahela (A-osa) rakku sisenemine. Toksiin A "rändab" aksoneid pidi
gramnegatiivselt. Pikad peritrihhiaalsed viburid annavad mikroobile liikuvuse. Subterminaalsete ja terminaalsete eoste (trummipulga kuju) moodustamisvõime tõttu võib säilida väliskeskkonnas aastaid. Raske kultiveerida kunstlikel söötmetel seoses tema kõrge tundlikkusega hapnikule ja vähese metaboolse aktiivsusega. Tetanospasmiin 1 § Clostridium tetani vegetatiivsed rakud moodustavad anaeroobsetes tingimustes tetanospasmiini (A-B toksiini mudel) ja vabastavad selle väliskeskkonda peale mikroobirakkude autolüüsi. § Mikroobiraku endogeensete proteolüütiliste ensüümide toimel lõhustub toksiin kaheks ahelaks: kerge (A-osa) ja raske (Bosa). Raske ahela (B-osa) süsivesikuline komponent seostub neuronite membraanidel gangliosiididele (GT1 ). § Järgneb kerge ahela (A-osa) rakku sisenemine. Toksiin A "rändab" aksoneid pidi perifeersetelt