meetmeid, lisaks saada abimõõde personali tulemustasustamiseks, saada ka infot usaldusväärsel ja objektiivsel alusel personalivajaduse ja edutamiseks. (Siimon 2005) Kuidas siis hinnata klienditeenindajaid? Kes on hindajad? Ja mis selle hindamise tagajärjel siis muutub? Hindajateks võivad olla otsesed juhid, personaliosakonna tööajad, aga ka testostjad. Töötades ise kaubandusettevõttes olen kokku puutunud nii otsese juhi (kaupluse juhataja) poolt teostavate hinnangutega, aga ka testostja poolt saadud hinnanguga Esimene ja kõige meeldivam hinnangu andmise viis on, minu arvates, arenguvestlus, mis oleks lihtsustatult nagu külastus psühholoogi juurde. Otsene juht on sooritab hindamist arenguvestluse käigus, mille tulemusena ta täidab töötaja kohta ka tulemuskaardi. Arenguvestlused peaksid toimuma korra või kaks aastas, kuid erand korras on võimalik hakkama saada ka kord 2-3 aasta jooksul. Isiklikult olen
lõpetamist. Lisaks on toodud tegevused, mida teenindaja teha ei tohi. 3) Välimuse osas on Eesi Energia välja toonud, kuidas peavad vahetus kliendikontaktis osalevad teenindajad kandma vormiriietust ja nimesilti ning kasutama töötõendit Testostjad mängivad igapäevaseid kliente: 1) Tavasituatsioon – testija teeb teie ettevõttes oma igapäevaseid sisseoste, küsib infot, broneerib turismireise ja on teie lojaalne püsiklient 2) Telefonitest – testostja helistab teie klienditeeninduse numbril, tehes lähtuvalt ettevõtte tegevusest näiteks hotellibroneeringu või pangalaenu infopäringu. Nende kõnede analüüsimisel selgub, millisel tasemel on teie telefoniteenindus. 3) Probleemost – analüüsitakse teenindaja käitumist olukorras, kus tuleb tegeleda kliendi probleemidega, nagu raha tagastamine või muu kliendikaebuse lahendamine. Sellised
annaabi.ee 
