Nimelt on British Columbia ülikooli professor Linda S. Siegel leidnud, et IQ testid mõõdavad enamasti mida isik on õppinud, mitte milleks ta on võimeline tulevikus (tema potentsiaali) (IQ Test: Where Does..., s.a.). Halva küljena võib tuua välja asjaolu, et teades õpilase IQ-d, võib õpetaja põhjustada eelarvamusliku suhtumise õpilasse. Siinkohal leiab taaskordselt äramärkimist Binet´ mõte lapsele omistatakse mingi staatus vastavalt testitulemustele ning see võib mõjutada tema edasist haridusteed ja toimetulekut (IQ Test: Where Does..., s.a.). Minnes täiesti äärmusesse, võib testi kriitikana välja tuua eugeenika ehk pärilike omaduste parandamise. Parema inimkonna ja täiuslikemate inimeste kujundamiseks ,,paarituvad" (kõlab pigem loomalikult, seetõttu lisatud ka jutumärgid) omavahel valitud isendid. Selle põhimõte on sarnane tõuaretusele. Eugeenika viidi ekstreemsele tasemele natside poolt, kui kõik ,,alamast
omandatud teadmisi - Kas kool teeb intelligentsemaks - Peaaegu kõigi alatestide puhul leiti, et kooliskäimisel on tulemustele tugevam mõju kui kronoloogilisel vanusel. Eriti suur oli kooli mõju alatestidele, mis olid seotud verbaalse intelligentsusega - Suvevaheajal IQ langeb - Ebaregulaarselt kooliskäijad on madalama IQga - Iga kooliskäidud aasta tõstab IQd 2-2,5 palli võrra - Kooliskäimise mõju testitulemustele võib KAIA LAIDRA 170 olla otsene, tulenedes sellest, et kool varustab last testis oluliste teadmistega ja harjutab vajaliku vastamisstiiliga või koolis tehtavad ülesanded avaldavad üldisemat mõju kognitiivsetele protsessidele, mida rakendatakse ühtviisi nii koolis kui intelligentsustesti sooritades - Eelnevat kokku võttes võib öelda, et kõige ettevaatlikum järeldus, mida intelligentsuse
annaabi.ee 
