Ühesõnaga kui tööle võtmisel on aluseks IQ test siis valged saavad paremini tööd ja üldse käib ilge kamm neegrite ja valgete vahel. Neegrid väidavad, et see test ei näita midagi ja võimalik, et erinevused on ainult testiskoorides, aga mitte tegelikus intelligentsuses. Nn Flynni efekt - Kui võrrelda erinevail aastakümneil ühte ja sama testi sooritanud võrreldavate inimgruppide (näit. 15 aasta vanused) testitulemusi, siis ilmneb testisoorituste paranemine. Paranemine on suur ja märkimisväärne: ühe inimpõlve jookul (ca 30 aastat) "paranevad" testitulemused keskmiselt 1 standardhälbe (vt. eespool) võrra. Kui seda leidu hakata rakendama ajas tagasi, siis peaksime järeldama, et näiteks alles 100 aasta eest pidid inimesed olema veel väga rumalad. Antiigiajast rääkimata. Vaimsete võimete seos inimese toitumisharjumuste ja elulaadiga on leitud seoseid, et intelligentsem inimene toitub tervislikumalt
Saint Louis' uurijad korraldasid ka teise eksperimendi, kus samasuguses katses näidati üliõpilastele pilte kaks sekundit pärast edukat vastamist. Selgus, et inimeste aju töötles infot edasi ka üürikese pausi ajal. Kolmanda katseseeriaga soovisid uurijad välistada, et piltide kasutamine pani mõned sõnad teistest eristuma ja hõlbustas seetõttu meeldejätmist. Tulemused kinnitasid eelnevat: katsetes osalejad jätkasid kordustesti sooritamise ajal õppimist. Meeste ja naiste testisoorituste vahel psühholoogid olulisi erinevusi ei leidnud. Praegu jätkab Finn katseid, kus uuritakse positiivsete emotsioonide mõju õppimisvõimele. Seniste tulemuste kohaselt pole meeldivaid tundeid tekitavatel piltidel mälule erilist mõju. (Negatiivsed emotsioonid ..., 01.12.2012) 14 HEA TUJU HALVENDAB MÄLU Paljud inimesed on hädas sellega, et äsjakuuldu ununeb kohe. Missouri ülikooli psühholoogid avastasid, et unustamise kiirus võib olla seotud inimese meeleoluga.