Tuleb osata leida test, mis muudaks informatsiooni kättesaadavaks. (Siiski ei maksa unustada, et äratundmistesti tulemuses on teatav osa ka juhuslikul äraarvamisel. See tähendab, et kui inimene vastab ,,Jah, see sõna oli varem", ei pruugi ta selles ju 100% kindel olla ja vahel vastab päris huupi. Täpsemaid tulemusi saab sellises katses nii, et inimesel palutakse öelda, kui kindlalt ta mäletab sõna esinemist.) Lisaks ülal nimetatud mälutestidele kasutas Tulving veel üht testimisprotseduuri, mille ta nimetas ajendatud meenutamiseks. Nimelt võib saada eelnevatest erinevaid tulemusi, kui palutakse meelde jätta eri kategooriatesse kuuluvaid sõnu ja meenutamistesti tehakse kahel viisil: kas tavalise vaba meenutamisena või ajendatud meenutamisena. Viimasel juhul antakse meenutamiseks ette kategooria nimetus (nt ,,Meenutage kõik esinenud loomanimed"). Selgus, et niisugusel juhul oli tulemus oluliselt parem kui vabal meenutamisel. Sellist testi võib teha
) Kokkuvõtteks: STATISTILINE TEST ÜTLEB AINULT SEDA, KAS JUHUSLIKKUS SAAB OLLA SELETUS VÕI MITTE. 10 [e.g. mündi viskamine......] 11 [t obs on suhteline variatiivsusskoor ja teda saab hinnata, võrreldes teiste ja sx väärtuste korral saadud valimjaotustega (nt. kui praeguses näites oleks t obs =2 , siis saaksime öelda, et see t obs on kaugemal valimjaotuse keskmisest (e. juhuslikust tulemusest) ; kui t obs on negatiivne, siis x < ] Mis on tegelik põhjus, seda peab selgitama testimisprotseduuri analüüs ja nähtuse enda mitmekülgne analüüs. 7.2. Keskmiste võrdlemine: sissejuhatus dispersioon-analüüsi e. ANOVA (ANalysis Of VAriance) vt Appendix B Dispersioonanalüüsi üldiseks eesmärgiks on hinnata, kas gruppide või tunnuste keskmised erinevad üksteisest statistiliselt olulisel määral. (Kui võrreldakse vaid kahte keskmist, siis annab ANOVA samad tulemused nagu sõltumatute andmerühmadega t-test (kui
annaabi.ee 
