3) Testeerimisvabadus-vabadus enda äranägemisel kalduda kõrvale seadusekohastest pärijate kindlaksmääramise reeglitest, kujundada testamentaarsete korralduste sisu ja teha täiendavaid korraldusi surma puhuks, see hõlmab vabadust valida isik, kellele läheb üle tema vara pärandi avanemisel ning viimse tahteavalduse liik ja see ka ühepoolselt tühistada. Peamine piirang on sundosaõigus, lisaks võib pärandaja testeerimisvabadust ise piirata, kui valib pärimislepingu või abikaasade vastastikuse testamendi. Kehtib ka isiklikkuse nõue-isik saab korraldusi surma puhuks teha vaid isiklikult, mitte teiste isikute kaudu. 4) Perekonnapärimisjärglus-kui pärandaja pole teisiti korraldanud, läheb pärandvara üle pärandaja perekonnale, seadusjärgseteks pärijateks on üksnes pärandaja perekonnaliikmed (sugulased ja ka abikaasa)
vaidlevad aga sellele vastu. Ja nimelt, kui perekonnapärimisjärglus põhineks pärandaja hüpoteetilisel pärimisõigus pärandaja sugulaste ja abikaasa kõrval ka nn ülalpeetaval. See tähendab isikul, keda tahtel, siis peaks andma maksimaalse eelistuse testeerimisvabadusele, nii see aga Saksa õiguses ei pärandaja oli enne oma surma vähemalt ühe aasta jooksul ülal pidanud. Samasugust mittesugulase ole. Testeerimisvabadust piirab sisuliselt lähedaste pereliikmete sundosaõigus. Seega ei ole siin pärimisõigust tunnustas ka Tsehhoslovakkia pärimisõigus, mis kehtib praegu veel nii Tsehhi kui ka aluseks mitte pärandaja hüpoteetiline tahe, vaid sellest sõltumatu üldine õiglusel põhinev veendumus. Öeldu kehtib eelkõige Mandri-Euroopa õigussüsteemi kohta germaani, romaani ja põhjamaade Slovaki Vabariigis. Ka seal oli ja on praegugi seadusjärgseks pärijaks pärandajaga ühisesse