või seaduse alusel määratud isikutele, mitte riigile. 2) Privaatautonoomia-väljendub pärimisõiguses testeerimisvabaduses ning võimaluses pärandist soovi korral loobuda (pärimise vabatahtlikkus). 3) Testeerimisvabadus-vabadus enda äranägemisel kalduda kõrvale seadusekohastest pärijate kindlaksmääramise reeglitest, kujundada testamentaarsete korralduste sisu ja teha täiendavaid korraldusi surma puhuks, see hõlmab vabadust valida isik, kellele läheb üle tema vara pärandi avanemisel ning viimse tahteavalduse liik ja see ka ühepoolselt tühistada. Peamine piirang on sundosaõigus, lisaks võib pärandaja testeerimisvabadust ise piirata, kui valib pärimislepingu või abikaasade vastastikuse testamendi. Kehtib ka isiklikkuse nõue-isik saab korraldusi surma puhuks teha
aasta 17. jaanuaril ning jõustus ratifitseeris selle reservatsiooniga art. 10 osas, st Eesti tunnustab suulisi testamente vaid sel juhul, kui 2009. aasta 1. jaanuaril. need on tehtud riigi territooriumil, kus suulised testamendid on erakorraliste testamentidena lubatud. Testamentaarsete korralduste vormile kohaldatava õiguse Haagi konventsiooniga ühinemise seadus Õiguslikus mõttes on uus, 2008. a. pärimisseadus oma sisult suures osas sama, mis eelmine (RT II 1998, 16/17, 28); pärimisseadus. Asjaolul, et uus eelnõu jõudis terviklikkuse huvides Riigikogu menetlusse pärimisseaduse terviktekstina, on rohkem normitehniline ja redaktsiooniline kui sisuline tähendus, Baseli konventsioon 16.05.1972. Eesti Vabariigi valitsuskiitis heaks 5. septembril 2000
annaabi.ee 
