Isale kuulus absoluutne võim kodus, manus käsi, mis tegi ta kõikide perekonnaliikmete valitsejaks. Isa otsustada oli poja elu ja surm. Kui isa oma poega kolm korda maha müüs, oli poeg isa võimust vaba. Rooma kombed ei lubanud isal oma õigust muidugi suvaliselt ära kasutada, kuid esines kindlasti ka erandeid. Viies tahvel reguleerib pärimisõigust. Teada on kümme paragrafi. Naistele enamjaolt midagi ei pärandatud. Vara päris testamendis nimetatud isik(ud). Testamendita surnud isiku vara päris lähim isapoolne sugulane kadunud isiku vara, kui isapoolset sugulast ei olnud said kadunud isiku majapidamise tema sugukondlased. Kuues tahvel jaguneb üheksaks paragrafiks. Kuues tahvel reguleerib vara liikumist tehingutes näiteks: manicipatio, res mancipi ja in iuere cessio. Seitsmes ja kaheksas tahvel reguleerivad obligatsiooniõiguslikke suhteid. Seitsmes tahvel koosneb kaheteistkümnest paragrafist, millest kolmanda sisu on teadmata.
Niidu 9 elamu omandiõigus läks pärast O. Niitmaa surma TsK § 557 lg 1 p 2 alusel üle riigile. Elamu testamento (või ka ex testamento) ehk testamendijärgne õigusjärglus ja successioab intestamento (ehk endine omanik suri 1991. aastal seadusjärgsete pärijateta ja testamenti tegemata. Kinkelepingut ex lege)17 ehk ilma testamendita õigusjärglus, seega siis seadusjärgne õigusjärglus. 18 O. Niitmaa ja kostja vahel ei tuvastatud. Apellatsioonikohtu põhjendus AÕS § 110 kohaldamatusest on seaduslik. Alates 29. detsembrist 1994. a välistas AÕS RakS § 13 lg 2 redakstioon ehitisele kui Eesti kehtiva, s.o 2002. a tsiviilseadustiku üldosa seaduse esialgse eelnõu projektis oli kavandatud