Punktid 13/13 Hinne 10, maksimaalne: 10 (100%) Likviidseks varaks loetakse niisuguseid varasid, mille ostu või müügiga kaasnevad suured tehingukulud. Vali üks: Tõene Väär Raha funktsioonideks on olla Vali üks või enam: väärtuse kogumise ehk akumulatsioonivahend maksevahend väärtuse mõõt ja arvestusühik vahetusvahend Raha pakkumine on Vali üks või enam: seda väiksem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr seda suurem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr rahaagregaadi M1 väärtus Rahabaasiks (M0) on keskpanga poolt välja antud ning valitsuse poolt garanteeritud sularaha, mis võib olla sularahana ringluses, asuda kommertspankade kassas või kommertspankade reservidena keskpangas. Vali üks: Tõene Väär jne...
Punktid 6/7 Hinne 9, maksimaalne: 10 (88%) Tugeva majanduslanguse "raviks" oleks sobivaim vahend Vali üks või enam: otseste maksude maksumäärade alandamine riigieelarve tasakaalu viimine hädaabitööde korraldamine valitsuse ostude vähendamine tulusiirete oluline vähendamine Tulumaksu alandamine nihutab Vali üks või enam: kogunõudluse AD kõverat üles vasakule kogunõudluse AD kõverat alla paremale kogunõudluse AD kõverat alla vasakule kogunõudluse AD kõverat üles paremale Valitsuse kulude suurendamisel või maksude vähendamisel kasutab valitsus kitsendavat fiskaalpoliitikat, vastupidisel juhul ekspansiivset fiskaalpoliitikat. Vali üks: Tõene Väär Valitsussektori eelarve puudujääki on põhimõtteliselt võimalik finantseerida kas Vali üks või enam: laenates raha välismaalt emiteerides raha laenates raha kodumaalt suurendades maksukoormust Laiendava (ekspansiivse) eelarvepoliitika rakendamisel valitsus Vali üks või enam: vähendab makse püüab nihutada kogunõudluse kõverat paremale suurendab valitsuse ostude mahtu Range eelarvepoliitika Vali üks või enam: seisneb valitsuse kulude suurendamises, mis on allutatud parlamendi kontrollile vähendab kogunõudlust, nihutades kogunõudluse kõverat alla vasakule seisneb valitsuse tulusiirete suurendamises ning maksumäärade alandamises Kui riigieelarve on ülejäägiga, siis Vali üks või enam: teostab valitsus kitsendavat eelarvepoliitikat ei saa täpselt öelda, kumma variandiga on tegemist teostab valitsus ekspansiivset eelarvepoliitikat
Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 4 Keynes'i rist (kogukulutuste joone AE - aggregate expenditure Complete - ning 45-kraadi joone lõikepunkt) näitab säästuläve, millest madalamatel Mark 1.0 out of 1.0 sissetuleku tasemetel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb negatiivne säästmine. Select one: True False Question 5 Keinsistlik kogukulutuste AE mudel sisaldab Complete Select one or more: Mark 1.0 out of 1.0 majapidamiste sääste (S) avaliku sektori kulutusi (G) netoeksporti (X-M) ettevõtete investeeringuid (I)
Küsimuse tekst Säästmisfunktsiooni kalde määrab säästmise piirkalduvus (MPS), mis väljendab igast täiendavast tuluühikust säästmiseks kasutatavat osa. Valige üks: Tõene Väär Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Küsimuse tekst Keynes'i rist (kogukulutuste joone AE - aggregate expenditure - ning 45-kraadi joone lõikepunkt) näitab säästuläve, millest madalamatel sissetuleku tasemetel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb negatiivne säästmine. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Vaadates juuresolevat joonist, nähtub, et negatiivse säästmise korral on tarbimiskulud suuremad võrreldes sissetulekutega. Niisugusel juhul kasutatakse tarbimiskulude katteks ära ka olemasolevaid sääste, mis toob kaasa säästude vähenemise ehk negatiivse säästmise. Küsimus 3 Osaliselt õige Hindepunkte 2.0/4.0 Küsimuse tekst Leia juuresoleva tarbimisfunktsiooni põhjal vastused järgnevatele küsimustele.
Väär Tagasiside Niisugusele seaduspärasusele viitas J.M.Keynes juba oma 1936. aastal ilmunud teoses "Tööhõive, intressi ja raha üldine teooria". Küsimus 9 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Keynes'i rist (kogukulutuste joone AE - aggregate expenditure - ning 45-kraadi joone lõikepunkt) näitab säästuläve, millest madalamatel sissetuleku tasemetel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb negatiivne säästmine. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Vaadates juuresolevat joonist, nähtub, et negatiivse säästmise korral on tarbimiskulud suuremad võrreldes sissetulekutega. Niisugusel juhul kasutatakse tarbimiskulude katteks ära ka olemasolevaid sääste, mis toob kaasa säästude vähenemise ehk negatiivse säästmise. Küsimus 10 Vale Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui tarbimisfunktsioon CF on lineaarne ja autonoomne tarbimine AC>0, siis
Reaalne kogutoodang Real output Üldine hinnatase Aggregate price level Kodumaine nõudlus Domestic demand Jõukuseefekt Wealth effect Intressimäära efekt Interest rate effect Kogupakkumine Aggregate supply Tootmis- ja ressursikulu Resource costs fall alanemine Tehnoloogia areng Technological advances Valitsuse poliitikate Government policies improve täiustumine Kogukulutused, säästmine ja investeerimine Kogukulutused Aggregate expediture Plaanitavad kulutused Planned spending Tarbimisfunktsioon Consumption function Tarbimise piirkalduvus Marginal propensity to consume, MPC Keskmine Average propensity to consume, tarbimiskalduvus APC Autonoomne tarbimine Autonomous consumption Säästmine Saving Säästmisfunktsioon Saving function
piirkasuga/kuluga kokku.Sellistel juhtudel ei pruugi olla turutasakaalus tekkinud olukord olla Pareto-efektiivne. Ja SELLE TULEMUSEL turul kujunenud hinnad ei peegelda alati ühiskondlikke piirkulusid/kasusid, tekivad turutõrked. Turutõrgete tekkimisel tarbitakse või toodetakse vähem, kui oleks efektiivne või rohkem, kui oleks efektiivne. Turutõrgete põhjused: 1. Avalikud hüved – iseloomulik: avalikud hüved on mitterivaalsed – ühe inimese tarbimine ei välista teiste tarbijate samaaegset tarbimist/tarbitavat kogust, nt liiklismärgid, pargid, raadiosaated. Piirkulu (MC) täiendava tarbija puhul on 0. Mittevälistatavus – ei saa välistada, et toodet tarbitakse selle eest maksmata, nt majakad. Priisõitja probleem. Tulu, mida tootja hüvise pakkumisel saab, on väiksem kui kasu, mida ühiskond selle hüvise puhul saaks. Seetõttu pakub totoja hüvist vähem, kui ühiskondlikult efektiivne oleks
d. Võrdub kogukasulikkusega, kui nõudluskõver on sirgjooneline 5. Kui sissetulek jääb samaks, siis nii C kui D hinna langus (vaata joonist): a. Nihkub EJ sissepoole, kuid tema puutepunkt vertikaalteljega jääb paigale b. Nihkub EJ paremale c. Nihkub EJ vasakule d. EJ-i ei mõjuta 6. Eelarvejoon näitab: a. Kõiki tasakaalupunkte ükskõiksuskõveral b. Kahe hüvise kogumeid, mille tarbimine annab ühesuguse kasulikkuse c. Kahe hüvise võimalikke kombinatsioone, mida tarbja saab osta antud sissetuleku ja antud hinnataseme korral d. Hüvise A kogust, millest tarbja on nõus loobuma, saamaks juurde veel üht ühikut hüvist B 7. Eelarvejoone tõus muutub, kui muutub: a. Rahaline sissetulek b. Ühe või mõlema hüvise hind c. Asenduse piirmäär d. Tarbja eelistusjärjestus 8. Tarbimise tasakaal on (vaata joonist): a
Kõik kommentaarid