1848-51). Eraldi väljaannetena ilmusid veel "Paar sammokest rändamise-teed" (Tartu 1853) ja "Kilplaste imevärklikud [...] jutud ja teud" (Tartu 1857). Kreutzwaldi rahvavalgustusliku tegevuse esileulatuvaks avalduseks oli viies jaos ilmunud populaarteadusliku iseloomuga väljaanne "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" (1848-49), järgnesid "Ma ja Merrepiltid" (I 1850, II 1857, III 1861), "Ristisõitjad" (1851), "Lühhikenne öpetus terwissw hoidmissest" (1854), "Sippelgas" II (1861), hiljem lisandus veel arstlik käsiraamat "Kodutohter" (1879). Nende töödega püüdis Kreutzwald avardada lugejate silmaringi, levitada teadmisi ja arendada iseseisvat mõtlemist. Valgustuslikke eesmärke järgis ta ka jutuloomingus, seejuures tagurluse ja vaimupimeduse vastu rakendades satiiri ning allegooriat. Eesti rahvaluule kohta avaldas Kreutzwald kirjutisi teaduslikes väljaannetes, abistas A. H. Neusi tema publikatsioonide
"Kilplaste imevärklikud [...] jutud ja teud" (Tartu 1857, 2. tr. 1878, 3. tr. 1903, 4. tr. 1923; G. O. Marbachi rahvaraamatu "Schildbürger" j.).Z Kreutzwaldi rahvavalgustusliku tegevuse esileulatuvaks avalduseks oli viies jaos ilmunud populaarteadusliku iseloomuga väljaanne "Mailm ja mõnda, mis seal sees leida on" (184849), järgnesid "Ma ja Merrepiltid" (I 1850, II 1857, III 1861; 2., parand. tr. 1882), "Ristisõitjad" (1851), "Lühhikenne öpetus terwissw hoidmissest" (1854, 3. tr. 1869), "Sippelgas" II (1861), hiljem lisandus veel arstlik käsiraamat "Kodutohter" (1879, 4. tr. 1900; kõik Tartu). Nende töödega püüdis Kreutzwald avardada lugejate silmaringi, levitada teadmisi ja arendada iseseisvat mõtlemist. Valgustuslikke eesmärke järgis ta ka jutuloomingus, seejuures tagurluse ja vaimupimeduse vastu rakendades satiiri ning allegooriat
annaabi.ee 
