Tervitusviisid Tervitusviise on mitmeid: peanoogutus, kummardus, teretus, käesurumine ehk kätlemine, kallistamine ja suudlus põsele, käega viipamine, lehvitamine jne. Millist neist kasutada, see sõltub inimesest ja olukorrast. Peanoogutust võib kasutada siis, kui ümberringi on müra ka teretus ei kostu, või tuleb korraga tervitada mitut inimest. Hästi mõjub noogutust saatev naeratus. Koolis on õpilasel viisakas teretada õpetajat kord päevas. Öeldes ,,Tere! ", peavad sõnad olema selged, et kaaslane saaks tere vastu võtta. Peab ka hoolega jälgima, mis hääletooniga inimest teretad, sest see vihjab sinu suhtumist sellesse inimesse. Kätlemist kasutatakse tervitamisel päris sageli. Oluline on teada, et käepigistus räägib inimese kohta mõndagi. Meeldiv on kindel käepigistus. Vähem meeldivad on nii-öelda loiud ja tangud käepigistused. Esimese puhul on tunne, nagu oleks sulle käe asemel ulatatud vatiga täidetud kinnas. Teise puhul jääb aga mul...
erinevustest: mitmekesisus käitumises, uskumustes, suhtumises, väärtustes, soolised või staatuse erinevused jne. 4 soovitust suhtlemisel erineva kultuuritaustaga inimestega: 1) kasutage enda vaatlusoskusi: jälgige käitumisi, kehakeelt, suhtlusviise ning püüdke neid omavahel kokku viia. 2) Aktsepteerige erinevusi (kokkulepetest kinnipidamisega kaasnevaid hilinemisi, mis ei ole solvavad erinevalt Sveitsist; tervitusviise/viisakusavaldusi; 3) Ärge eeldage, et üks inimene oma käitumisega esindab kogu rahvust, vaid pigem esindab ta enda väärtusi ja uskumusi. 4) Kannatlikkust suhtlemisel teisest rahvusest inimesega. Kokkuvõtvalt on kultuuridevaheline mitmekesisuse juures oluline selle märkamine ja aktsepteerimine inimestevahelisi kultuurilisi erinevusi. II video: Gert Hofstede mudel erinevatest kultuuridest.
annaabi.ee 
