Põllumajandus-ja keskkonnainstituut Etikett kui suhtlemise raamistik Teaduslik artikkel õppeaines Suhtlemispsühholoogia Tartu 2012 Etiketil on suhtlemisel väga tähtis roll. Oluline on teada, kuidas käituda või mida öelda, et ei tekiks inimeste vahel valestimõistmist. Tervitamine ja hüvastijätt on elementaarsemad kehalised väljendusviisid suhtlemise alustamisel ja lõpetamisel. Seega järgnev artikkel keskendubki etiketi põhielementidele tervitamisele ja hüvastijätule - , mis moodustavad ühe osa suhtlemise raamistikus. Järgnev on kirjeldus sellest, millised on peamised üldlevinud tervitamisviisid ja kombed ja hüvastijätud, tuues välja ka mõningaid erinevusi eri kultuurides. Väga tähtis on oskus jätta endast teistele mulje kui enesekindlast inimesest, kes oskab seltskonnas käituda ja ei kutsu oma tegudega esile mõistmatust ja halvakspanevat muiet. Seetõttu on vaja
et laps ei taha vanemate moraalijutlust kuulata. Laps surub peopesad silmadele, kui ta näeb seda, mida ei taha. Kui lapselt midagi ära võtta, siis paneb ta käed puusa, ajab lõua ette ja suu on pärani, näidates hambaid. Sellise käitumisega püüab ta hirmuäratav välja näha. Tervitamine avab tee suhtlemiseks. Kasutatakse erinevaid võimalusi: peanoogutus, käeviibe, käepigistus ja õlapatsutus, põsemusi või kallistus. Ka lahkudes kasutame tervitamisele sarnaseid zeste. Me kasutame kuulates ja kõneledes noogutust. Võib tähele panna, et teleintervjueerijad kasutavad hästi tihti noogutust julgustamaks intervjueeritavaid kõnelema. Sõbralikus suhtlemises vestluskaaslased naeratavad teineteisele, hoiavad keha teineteise poole ja sageli hakkavad üksteist jäljendama. Näiteks kohvikus olles tõstetakse samal ajal kohvitass. Õlgade kehitamine, laialilaotatud käed ja kergitatud kulmud viitavad sellele, et
annaabi.ee 
