* Nii kogeme me äkki fenomeni, mil on aga teadaoleva optikaga vastupidine suhe. Nii nagu me jõulise katsega päikesesse vaadata end pimedaks muudame, aitavad meid tumedad värvilised klaasid ravivahendina silme ees. Ka Sophoklese kangelaste valguspildiilmingud, maskide apolloonilisus on looduse sisimasse ja hirmuäratavasse vaatava pilgu hädavajalikud katted. Ainult et silmi vigastas jube öö ja tervistamise laigud on säravad. Vaid nõnda mõistame õigesti kreeka rõõmsameelsuse tõsist ja väljapaistvat mõistet. * Kreeka lava kannatusterohket kuju, õnnetut Oidipust, mõistab Sophokles kui õilist inimest. Kes hoolimata eksitusest ja hädast oma tarkusele kindlaks jääb. Kes aga lõpus oma kohutava kannatuse tõttu omandab maagilise õnnistusrikka jõu, mis ei kaota mõju ka tema lahkumise järel
ürgne küngas!). Harilikult kujutati teda inimesena, kes kannab peas jaanalinnusulgedega krooni. Teda on joonistatud ka potikedra taga, millel ta vormib maailma. Teistel joonistel hoiab ta kõverat mõõka. Tatenenina esineva Ptahi mõõk vastab neile kirvestele, mis on kogu maailmas loojavõimetega jumaluste atribuudiks. Tõenäoliselt oli Tatenen ürgne loov jumal, keda sel põhjusel kõrvutati Ptahiga. Ptahi naine oli Sehmet/Sahmet (sõja, põua, haiguste ja tervistamise jumalanna),nende poeg oli Nefertem.Sehmetil oli emalõvi pea, nagu jumalanna Bastil. Teised Ptahi naise variandid jumalannad : Bast, Tefnut, Maat, Hathor (nendest järgmisel loengul). Nefertem oli kas Ptahi ja Sehmeti või Ptahi ja Basti poeg. Teda on joonistatud kui suletuttidega kroonitud meest, kes mõnikord seisab ka lõvi seljas. Mõnedel maalidel on tal lõvi pea ning muumia keha. Varastel aegadel sümboliseeris teda lootoseõis, ta oli hea lõhna, aroomi
annaabi.ee 
