Kassidele võib toiduks anda ka konserve, mille valikus peab lähtuma nagu kuivtoidu puhul. Kassi vormis hoidmine on tubase looma puhul tavaliselt suurim probleem. Tavaliselt on steriliseeritud, soojas ja piiratud keskkonnas elaval kassil liikumiseks vähe võimalusi. Sellise passiivsema eluviisiga kassidel on oma kehavormi säilitamine palju raskem kui õues käival kassil. Esmane soovitus on vältida kassi ületoitmist. See võib põhjustada ülekaalulisust ja mitmed tervisprobleeme, sh diabeedi riski suurenemist. Ületoitmine on eriti levinud selliste omanike seas, kes jätavad kassile terveks päevaks toidu ette. Sellisel juhul on eluliselt oluline pakkuda kassile täpselt kaalutud kogus toitu, mis vastab kassi energia vajadustele – ja mitte grammigi rohkem. Toidu mõju kassi tervisele kergemini märgatav: ilus karvkate, säravad silmad, toidu seeditavus ning rooja ja uriini lõhn ja konsistents liivakastis. Need kõik viitavad toidu tõhususele.
Kütteperioodil langeb see keskmiselt 30%-ni, väga kuiva õhuga ruumides on õhuniiskus koguni alla 20%. Liiga kuiv õhk põhjustab tolmu lendumist, naha kuivamist ja hingamisteede haiguseid. Kuiva õhu tekkimise vastu saab kasutada õhuniisutajat, mis aitab tõsta keskküttega ruumides õhu niiskussisaldust. Oma töötajatest hooliv ettevõtja peaks laskma mõõta töökeskkonna nö tervislikkust, et välja selgitada tööd segavad asjaolud ning vältida personali tervisprobleeme nagu peavalu, üleväsimus, liigesevalu ja allergia. Vaimse töö tegemisel peab tööruum vastama järgmistele tingimustele: · temperatuur 22-24° C · suhteline niiskus 40-60% · õhu liikumise kiirus alla 0,1 m/s · valgustatus üle 300 luksi · müratugevus max 50 detsibelli Minu praeguses töökohas on töötingimused igati kaasaja nõuetele vastavad. Juhiabina töötan mugavas ja otstarbekas ruumis. Ainult minu ruumist on võimalik pääseda juhi tööruumi.
5. Loote komplemine e. palpeerimine Raseduse teises pooles on võimalik raseda kõhu komplemisel e. palpatsioonil hinnata loote seisu, eesasetsevat osa, palpeerida loote pead, selga ja väikseid osi (jalgu ja käsi). VII Raseduse kulu jälgimine Raseduse diagnoosib reeglina günekoloog e. naistearst, kuid normaalselt kulgevat rasedust võib edaspidi jälgida nii ämmaemand, perearst kui ka günekoloog. Kui raseduse vältel ilmneb kõrvalekaldeid või rasedal on tervisprobleeme, suunatakse rase günekoloogi konsultatsioonile. Kõrge riski rasedatega tegeleb tavaliselt günekoloog ning sellised rasedad peaksid ka sünnitama kõrgema etapi raviasutustes. Raseduse jälgimise korra sätestab Eesti Vabariigis "Raseduse jälgimise juhend", mis on välja töötatud Eesti Naistearstide Seltsi poolt ning on kättesaadav ENS koduleheküljel: www.ens.ee. 1. Raseduse tuvastamine (perearst, naistearst)
annaabi.ee 
