Kuigi tähelepanekuid, et tubaka suitsetamine (aga tahm ja tõrv ka laiemalt) on kantserogeense toimega, oli tehtud juba ammu, asusid natsid asjaga ka võitlema. Asuti suitsetamist piirama. Tehti seda asutustes, avalikes kohtades, seal, kus emasid-lapsi liikumas. Ettevõtmisega kaasnes võimas propaganda. Jenas (Jena kuulsat ülikooli peeti kõige natsistunumaks teadus- ja haridusasutuseks Saksamaal, selle rektoriks oli üks silmapaistvamaid fasistlikke tervishoiuteoreetikuid, SS-tegelane, Karl Astel) asutati Tubaka Kahjulikkuse Uurimise Instituut. Küsides, kas vastav teadustöö toimus natside kiuste või just tänu neile, võib jõuda tulemusele, et ilmselt on õige viimane variant. Lisaks kõikvõimalikele väiksematele teguritele oli olemas 41 ka Hitleri enda võimas tugi. Führer nimelt oli kirglik suitsetamisvastane (olles ise kuni aastani 1919 tõmmanud paar pakki päevas...).23
Kuigi tähelepanekuid, et tubaka suitsetamine (aga tahm ja tõrv ka laiemalt) on kantserogeense toimega, oli tehtud juba ammu, asusid natsid asjaga ka võitlema. Asuti suitsetamist piirama. Tehti seda asutustes, avalikes kohtades, seal, kus emasid-lapsi liikumas. Ettevõtmisega kaasnes võimas propaganda. Jenas (Jena kuulsat ülikooli peeti kõige natsistunumaks teadus- ja haridusasutuseks Saksamaal, selle rektoriks oli üks silmapaistvamaid fasistlikke tervishoiuteoreetikuid, SS-tegelane, Karl Astel) asutati Tubaka Kahjulikkuse Uurimise Instituut. Küsides, kas vastav teadustöö toimus natside kiuste või just tänu neile, võib jõuda tulemusele, et ilmselt on õige viimane variant. Lisaks kõikvõimalikele väiksematele teguritele oli olemas ka Hitleri enda võimas tugi. Führer nimelt oli kirglik suitsetamisvastane (olles ise kuni aastani 1919 tõmmanud paar pakki päevas...).