Teise maailmasõja aastail. Siis said oluliseks sellised märksõnad nagu kurnatus, toitumine jms. Kujunema hakkas eluviisi haiguste mõiste (seotud suitsetamise, alkoholi jms-ga). Meditsiinistatistikale lisandus ühiskondlik mõõde, pärast Teist maailmasõda olid loodud tingimused nn heaoluriigi tekkeks (vt ka ptk 19). TERVISHOIU ARENG Riigi suhe arstiteadusega süveneb, mida enam tähtsustavad ühiskonnad tervishoiutemaatikat. Võib väita, et meditsiin on ajaloo jooksul (lääne ühiskondades) haaranud enese kätte kontrolli üha laiemates sfäärides, tekkinud on kokkuvõttes nn heaoluriik (terapeutiline riik). Selle protsessi üheks väljundiks on hügieeniõpetuse ja rahvatervise sünd ja areng viimase natuke rohkem kui 200 aasta jooksul. Püüdes neil kahel valdkonnal vahet teha, defineerigem, et hügieen on eeskätt keskkonnale suunatud meetmete kompleks, mille puhul peamine
Kui oldi võitu saadud laastavatest taudidest, saadi aru, et ees seisavad uued probleemid südamehaigused, vähk ja lõppude-lõpuks vanadus! Asuti rahvast harima ja aitama. Virchow oli juba 1848. a ennustanud tervis ei parane, kui ei parane inimeste sotsiaalne olukord. Pärast 1900. a sai haiguse mõiste 53 juurde nii sotsiaalse, statistilise, psühholoogilise isegi poliitilise dimensiooni. Darvinistlik hüsteeria tekitas tervishoiutemaatikat juurde. Nii Natsi-Saksa, fasistlik Itaalia kui kommunistlik Vene jutlustasid tervist, macho-töölisi ja viljakaid emasid. Jõuti seisukohale, et kui vajatakse tervet bioloogiliselt määratletud ühiskonda, tuleb mitte ainult tervishoid, vaid ka tervis, inimkeha, teatavas mõttes natsionaliseerida. EMADE-LASTETERVISHOID sisaldas endas selgeid paternalistlikke jooni kõik (st spetsialistid) teadsid paremini (kuidas sünnitada, last toita ja kasvatada jne) kui ema
annaabi.ee 
