Õigussüsteem: kehtestati vastavad nõukogude seadused Haridus Vastupanu nõukogude okupatsioonile vastukandideerimine juulis 1940 rüselused ja koosolekud mitmel pool üle Eestis 1940 suvel 18. VII 1940 Eesti-Läti jalgpalli maavõistlus üksikud vastupanuorganisatsioonid (suurimad Päästekomitee ja Tartu Tervishoiumuuseumi organisatsiooni) vägivaldne vastupanu puhke suvel 1941 (Suvesõda) Terror 23. VI 1940 arreteeritakse Poliitilise Politsei komissar Julius Edesalu ja Politsei abidirektor Konstantin Kirsimägi Eliidi hävitamine: esimese nõukogude aasta jooksul arreteeriti 4/5 Eesti endistest riigipeadest, 2/3 endistest ministritest o sh 10/11 viimastest ministritest, 1/2 VI Riigivolikogu liikmetest
Barkan) sunnitud emigreerumise näol. Rahvuslikule arstiteadusele oli vundamenti hakatud rajama juba iseseisvuse eel, nii seltside loomise, aga ka rahvuskeelse sõnavara arendamise näol. 1903. a hakkas ilmuma hilisema professori ja ülikooli rektori, Henrik Koppeli (1863-1944) algatusel ajakiri "Tervis". Iseseisvas riigis areng jätkus. Suur osa toonasest meditsiini- ja tervishoiualasest initsiatiivist oli koondunud Eesti Arstideseltside Liidu kätte Arstidepäevade korraldamine, Tervishoiumuuseumi ning ajakirja "Eesti Arst" väljaandmine (toimetajad eri aegadel professorid Siegfried Talvik, Artur Valdes). Ülikool oli neis ühingutes ning üritustes osaline läbi oma akadeemilise pere liikmete, kes olid seltsidesse koondunud 1922. a asutatatakse Akadeemiline Arstiteaduse Selts meditsiiniteaduste arendamiseks. Oluline panus Eesti kultuurilukku on mahuka Eesti meditsiinigeograafilise uuringu läbiviimine ülikooli hügieenikateedri poolt. Tööde üldjuhiks oli prof. Aleksander Rammul