Andmete kohaselt kasutab kuni 1% rahvastikust vanuses 1564 aastastest narkootikume. Euroopa Liidu ülejäänud riikide keskmine näitaja on 0,5%. Arstiabi ressursid Eestis kulutatakse tervishoiule 5,5% rahvuslikust koguproduktist. See on ka väikseim näitaja 25 liikmesriigi seas. Valitsus kulutab tervishoiule 12% kõigist oma kulutustest. Euroopa Liidu väikseim on 11%. Kõigist tervishoiukulutustest katab haigekassa 68% ning 12% lisandub üldisest makse- süsteemist, kuid vahetud abivajajad-patsiendid katavad 20% kõigist tervishoiukulutustest oma rahakotist. Meie tingimustes võib seda pidada ülimaks piiriks: patsiendi omavastutust enam suurendada ei saa. Eestis nagu ka teistes liituvates maades on arstide arv arvestatuna 100 000 inimese kohta väiksem kui Euroopa Liidu maades keskmiselt. Erandiks on siin Leedu, Tsehhi ja Ungari, kus arstide arv on meie omale ligilähedane
Eutanaasiaarutelu raames on kaalutlused elukvaliteedist ohtlikud, sest sellega kaasub "eluvääriva" ja "elu mittevääriva" võrdlemine (4., lk 2383). Eriti kriitiliselt mõistab Stellamor hukka ettekäänded, kus tehakse juttu suurtest kulutustest, mis lähevad "defensiiveetikale" surma ja suremise asjus, millega mõeldakse mõistagi eutanaasiakeeldu. Mitmed arvustused näitavad, et tihti kulub inimese viimastele elukuudele kolmandik kõigist temale elu jooksul tehtud tervishoiukulutustest. Neid saaks kokku hoida patsiendi testamendi (hoolitsuslikud korraldused) õigusliku aktsepteerimisega. Nii oleks utilitaristliku "eetikaga" saavutatud, eutanaasiat appi võttes, koguni kokkuhoid tervishoiusüsteemis! Stellamor toob veel välja mõtlemapaneva asjaolu, et "sestpeale, kui arst pole enam ainult tervistaja, vaid võib olla ka tapja, kaob tema vastu usaldus. Arst ei tohi ennast iialgi lasta timukaks degradeerida. See ohustab arsti mainet elu
annaabi.ee 
